Kapitalism vs Laissez-faire: erinevus ja võrdlus

Keerulise majandusideede võrgu lahti harutamine võib olla keeruline.

Lisaks on mõned neist ideedest nii keeruliselt seotud ning nende tähendused ja tagajärjed on nii sarnased, et võib olla raske üht teisest eristada.

Kapitalism ja laissez-faire on kaks sõna, mida kasutatakse identselt. Selle tulemusena aetakse neid sageli üksteisega segi.

Need nimed ei ole aga omavahel asendatavad ja sisaldavad mõningaid selgeid erinevusi.

Võtme tagasivõtmine

1. Kapitalism on majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandil ning kasumi eesmärgil kaupade ja teenuste loomisel. Samal ajal on laissez-faire majandusfilosoofia, mis pooldab valitsuse minimaalset sekkumist majandusasjadesse.
2. Kapitalism tugineb turu reguleerimisel konkurentsile, samal ajal kui laissez-faire usub, et turujõud tuleks jätta üksi end reguleerima.
3. Kapitalismi on kritiseeritud sissetulekute ebavõrdsuse edendamise eest, laissez-faire’i aga monopolide tekitamise ja töötajate ekspluateerimise eest.

Kapitalism vs Laissez-faire

Erinevus Kapitalism ja Laissez-faire ütleb, et puhas kapitalism väidab, et mida vähem valitsus sekkub majandusse, seda paremad on kodanikud, ettevõtted ja kogu majandus. Laissez-faire'il seevastu pole valitsuse kontrolli ja tasakaalu, piiranguid ega eeskirju. Kapitalism tegeleb rikkuse loomise ja kapitali valdamise, tootmise ja jaotusega, samas kui laissez-faire süsteem tegeleb raha, toodete ja teenuste vahetamisega.

Kapitalism on majandussüsteem, mis põhineb tootmisvarade eraomandil ja nende tulutooval toimimisel.

Jõukuse kogumine, konkurentsivõimelised turud, turusüsteem, isiklik omand, omandiõiguste tunnustamine, vabatahtlik vahetus ja palgatöö on kõik kapitalismi võtmeaspektid.

Kapitalistlikus turumajanduses otsustavad rikkuse, omandi või tootmisvõime omanikud tulemuste ja investeeringute üle kapitali ja sektoritesse.

Nad otsustavad ka finantssektorite jaoks. Teisest küljest määrab konkurents erinevate kaupade ja teenuste vahel nende kulud, arvukuse ja leviku.

Laissez-faire on majandusmudel, milles erasektori vahetus, nagu maksud ja subsiidiumid, on vaba või peaaegu vaba valitsuse sekkumisest.

Laissez-faire on filosoofiline süsteem, mis põhineb aksioomidel, et inimene on ühiskonna põhisammas ja tal on kaasasündinud õigus vabadusele, et looduse füüsiline järjestus on sõbralik ja isereguleeruv süsteem;

ja et ettevõtted on riigi loodud üksused, mida inimesed peavad nende tõttu tähelepanelikult jälgima proclivity segada Smithi spontaanset jada.

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Kapitalism	laissez faire
Valitsuse kaasamine	Sellel on vähem valitsuse sekkumist majandusse parema majanduse, kodanike ja ettevõtete jaoks.	Sellel ei ole valitsuse kontrolli ja tasakaalu, piiranguid ega eeskirju.
Tegeleb	See puudutab jõukuse loomist ja kapitali omamist, tootmist ja turustamist.	Raha või toodete ja teenuste vahetamine.
Peamised omadused	Eraomand, vaba konkurents ja individuaalsed motivatsioonid on kõik kapitalismi tunnused.	Valitsuse vähese või puuduva kontrolliga Laissez-faire'i süsteemi juhivad eranditult nõudlus ja pakkumine, ostja ja müüja.
Elements	Elemendid on tööjaotus, hinnapõhised isikustamata tehingud ja teadmistepõhine mastaabisääst.	Mis puudutab isiklikku vara, vabadust luua ja omada ettevõtet ning vaba kaubandust.
Näide	USA	Selle komponente võib leida igas riigis.

Mis on kapitalism?

See on väga tuntud ja igivana majandussüsteem. Kapitalistlikus turumajanduses otsustavad rikkuse, omandi või tootmisvõime omanikud tulemuste ja kapitalisektoritesse tehtavate investeeringute üle.

Nad otsustavad ka finantssektorite jaoks. Teisest küljest määrab konkurents erinevate kaupade ja teenuste vahel nende kulud, arvukuse ja leviku.

Erinevate uurimisvaldkondade eksperdid on kapitalismi analüüsinud erinevatest vaatenurkadest ja tuvastanud praktikas palju selle liike.

Erinevad kapitalismi tüübid erinevad konkurentsipõhise turu taseme, sekkumise ja reguleerimise funktsioonide ning valitsuse omandi ulatuse poolest.

Poliitika ja poliitika määravad, mil määral on erinevad turud vabad, ja seadused, mis määratlevad eraomandi.

Laissez-faire'i ja valitsuse kaasamise komponentide kasumliku kombinatsiooniga on enamik praegustest seda tüüpi majandustest omaks võtnud segased majanduslikud omadused.

Teatud juhtudel täheldatakse nende hulgas ka plaanimajandust.

Tänapäeval on paljud inimesed selle majandussüsteemi vastu. See süsteem soosib väikest osa kapitalistideks liigitatud inimestest, samas kui töölisklass jäetakse sageli omapäi.

Kapitalistlikus majanduses on võimalikud kehvad töötingimused ja madalamad palgad. Järelikult näevad töölisklassi üksikisikud erinevate stsenaariumide korral vaeva, et ots otsaga kokku tulla.

Mis on Laissez-faire?

Laissez-faire on majandusmudel, milles erasektori vahetus, nagu maksud ja subsiidiumid, on vaba või peaaegu vaba valitsuse sekkumisest. Laissez-faire on filosoofiline süsteem.

Aksioomide põhjal on inimene ühiskonna alustala ja tal on kaasasündinud õigus vabadusele.

Selles öeldakse, et looduse füüsiline järjestus on sõbralik ja isereguleeruv süsteem ning et ettevõtted on riigi loodud üksused, mida inimesed peavad hoolikalt jälgima, kuna nad kalduvad Smithi spontaanset järjestust häirima.

Need on laissez-faire mõtteviisi alused. Teine põhiidee on see, et turud peaksid olema konkurentsivõimelised, mida laissez-faire'i varased pooldajad alati rõhutasid.

Varasemad laissez-faire'i pooldajad soovitasid kehtestada maa rendimaks, et asendada kõik maksud, mida nad pidasid heaolu kahjustavaks, karistades toodangut, eesmärgiga edendada vabadust ja võimaldada turgudel isereguleeruda.

Laissez-faire'i toetajad nõuavad valitsuse ja majanduse täielikku eraldamist. Mitmed majandusteadlased on aastate jooksul laissez-faire'i majandust kritiseerinud.

Oma tegelikus tähenduses viitab laissez-faire isikliku omandi ja tootmisvahendite vabadusele, samuti õiguste kaitsele valitsuse ja formaalse agressiooni eest, samuti sõltumatute isikute kapitali turvalisusele teistelt isikutelt, välisriikide valitsustelt, ja mis kõige asjakohasem, sama süsteemi valitsus. Selline liberalism on uskumatult turvaline ja kasulik.

Peamised erinevused kapitalismi ja Laissez-faire'i vahel

1. Kapitalism väidab, et mida vähem valitsus sekkub majandusse, seda paremad on kodanikud, ettevõtted ja kogu majandus. Laissez-faire'il seevastu pole valitsuse kontrolli ja tasakaalu, piiranguid ega eeskirju.
2. Kapitalism tegeleb rikkuse loomise ja kapitali valdamise, tootmise ja jaotusega, samas kui laissez-faire süsteem tegeleb raha, toodete ja teenuste vahetamisega.
3. Eraomand, vaba konkurents ja individuaalsed motivatsioonid on kõik kapitalismi tunnused, samas kui valitsuse vähese või üldse mittekontrolliva Laissez-faire süsteemi juhivad eranditult nõudlus ja pakkumine, ostja ja müüja.
4. Kapitalismi elemendid on tööjaotus, hinnapõhised isikupäratud tehingud ja teadmistepõhine mastaabisääst. Laissez-faire'i komponendid on isiklik omand, vabadus luua ja omada ettevõtet ning vaba kaubandus.
5. Ameerika Ühendriigid on kapitalistliku majanduse näide, samas kui igal riigil on Laissez-faire'i elemente.

viited

1. https://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=j7mtBAAAQBAJ&oi=fnd&pg=PT5&dq=Capitalism+and+Laissez-faire&ots=R_Bvgd0OH7&sig=mZ_pbx1JwiBo-5YjsBtBRSC_LSA
2. https://philpapers.org/rec/KIRIDO

Viimati värskendatud: 13. juulil 2023