Iga inimene suhtleb teiste inimestega, et ellu jääda. Alguses suheldakse lapsevanema või hooldajaga, hiljem aga teiste ühiskonnas elavate isikutega. Kui interaktsioon toimub, toimub koostöö ja nendes suhetes tekivad konfliktid.
Allpool on teave, mis käsitleb kõiki kahte aspekti ja juhib tähelepanu nende tähtsusele ja funktsioonidele ning sellele, kuidas üksikisikud oma konfliktide ja koostöö kaudu oma seatud eesmärkide saavutamiseks töötavad.
Võtme tagasivõtmine
- Koostöö hõlmab koostööd ühise eesmärgi nimel, samas kui konflikt tuleneb vastandlikest huvidest või konkureerivatest soovidest.
- Koostöö edendab sotsiaalset ühtekuuluvust, usaldust ja stabiilsust, samas kui konflikt võib kaasa tuua sotsiaalseid muutusi, uuendusi või häireid.
- Erinevad tegurid, nagu kultuur, ressursid ja võimudünaamika, võivad mõjutada tasakaalu koostöö ja konfliktide vahel ühiskonnas.
Koostöö vs konflikt sotsioloogias
Koostöö soodustab koostööd, sünergiat ja vastastikust toetust üksikisikute, rühmade või ühiskondade vahel, edendades kollektiivset heaolu ja ühiseid eesmärke. Konflikt tekib vastandlikest huvidest, eesmärkidest või väärtustest, mis põhjustab osapoolte vahel pingeid, lahkarvamusi ja lahkarvamusi. Selle dünaamika mõistmine annab sotsioloogidele ülevaate erinevatest sotsiaalsetest nähtustest, suurendades nende suutlikkust lahendada ühiskondlikke probleeme.
Öeldakse, et koostööd nimetatakse kahe või üksikisiku rühmana, kes töötavad koos ühise eesmärgi saavutamiseks. Seda võib täheldada erinevates sotsiaalsetes olukordades, sealhulgas pereelus ja seksuaalses suhtluses.
Oluline on meeles pidada, et koostöö ei pea tooma konfliktivaba harmooniat; see võib lihtsalt tähendada, et inimesed saavad samas keskkonnas läbi ka siis, kui nad sellega ei nõustu.
Konflikt on lahkarvamus kahe või enama isiku või grupi vahel mingi teema üle eelise saamiseks. Konflikt võib tekkida seetõttu, et ühel rühmal on ressursse, mida teine soovib, näiteks toit.
See võib juhtuda ka siis, kui inimestel on mingis teemas vastandlikud seisukohad ja nad ei suuda kokkuleppele jõuda.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameetrid | Koostöö sotsioloogias | Konflikt sotsioloogias |
|---|---|---|
| Määratlus | Kaks või enam inimest teevad koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks | Sihipärane tegevus, mille käigus üks indiviid või rühm püüab takistada teise tegevust |
| loodus | Koos töötama | Ei tööta koos |
| Eesmärk | Ühe eesmärgi saavutamiseks | Antud juhul selline asi ei puuduta |
| Liigid | Otsene ja kaudne koostöö | Otsene ja kaudne konflikt |
| Näide | Grupp kolleege otsustab koos teekonna ette võtta. Eesmärk on, et kõik rühmaliikmed saaksid mõnusalt aega veeta, seetõttu tehakse selle eesmärgi saavutamiseks koostööd | Grupp elanikke korterikompleksis vaidleb, kuidas müra miinimumini viia. Üürnikud on lahkhel ühise eesmärgi pärast: nad kõik tahavad rahus elada, kuid neil on vastandlikud seisukohad, millal tohib müra teha. |
Mis on koostöö sotsioloogias?
Koostöö on määratletud kui kahe või enama koostöö tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks sotsioloogias. Inimelus on ühistööks nii psühholoogiline kui ka sotsiaalne vajadus.
Koostöö hõlmab nii ühist eesmärki või eesmärki kui ka kooskõlastatud tegevusi. Sotsioloogias võib koostöö jagada kahte kategooriasse:
Otsene koostöö
Otsene koostöö toimub siis, kui kaks või enam inimest täidavad koos sama ülesannet, näiteks kündvad suurt põldu või veavad lasti. Sellist koostööd iseloomustab asjaolu, et neid kodutöid või ülesandeid ei saa täita üksi või iseseisvalt.
Kaudne koostöö
Kaudne koostöö tekib siis, kui inimesed tegelevad erinevate tegevustega, kuid teevad koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks. Võtame näiteks maja ehituse: üks inimene võib töötada katusel, teine põrandal jne. Need toimingud võivad toimuda ka erinevatel perioodidel.
Koostööd võib liigitada ka esmaseks, sekundaarseks või kolmandaks. Näost näkku suhtlemine on vajalik esmaseks koostööks, mis toimub põhirühmades, nagu sõbrad ja perekond.
Teisest küljest toimub sekundaarne koostöö rühmade, nagu valitsus ja üksikisikud, vahel ning tertsiaarne koostöö rühmade või üksikisikute vahel, kes muidu konkureeriksid.
Mis on konflikt sotsioloogias?
Koostöö on konflikti polaarne vastand. Sihipärast tegevust, mille käigus üks inimene püüab takistada teise jõupingutusi, nimetatakse konfliktiks. Teine näide on see, kui üks indiviidide rühm püüab takistada teise rühma jõupingutusi.
Konflikt, nagu ka koostöö, on inimeste ja inimtsivilisatsiooni põhielement.
Konfliktid tekivad siis, kui üks rühm lükkab tagasi teise ideaalid ja standardid või püüab kehtestada autoriteeti. Vastumeelsus, põlgus, vihkamine ja vaen on konfliktides tavalised, mis võivad eskaleeruda füüsiliseks vägivallaks.
Need võivad põhjustada ka otseseid konflikte. Teisest küljest võivad mõned vastasseisud tuua kaasa konstruktiivseid sotsiaalseid edusamme. Näiteks tuleks kaotada regressiivsed sotsiaalsed kombed, nagu lapsabielu.
Konfliktil on järgmised omadused:
- Konflikt ei ole ainus asi, mis kultuuri määratleb. See on tahtlik tegevus.
- Liikmed võistlevad üksteisega oma eesmärkide saavutamiseks.
- Konflikt on sotsiaalsete muutuste katalüsaator. See on enamasti tasakaalutuse ilming.
- See on eelkõige privaatne ajaviide.
- See võib mõnikord muutuda intensiivsemaks ja hõlmata suurt hulka inimesi. Esialgu ilmneb see ühe rühma tasemel, kuid lõpuks mõjutab see kogu kogukonda.
- Sotsiaalsete konfliktide peamine põhjus on asümmeetrilised sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud sidemed ning suhtelise puuduse tunne.
Peamised erinevused koostöö ja konflikti vahel sotsioloogias
- Sotsioloogias nimetatakse koostööd tingimuseks, kus kaks või enam kaks rühma kuuluvat indiviidi täidavad teatud ühise eesmärgi saavutamiseks tegevust või ülesannet, samas kui seevastu sotsioloogias nimetatakse konfliktiks inimesi, kes tahtlikult takistada teiste tööd.
- Mõiste koostöö olemus tähistab koos töötamist, samas kui teisest küljest on mõiste konflikti olemus täpselt vastupidine, mis takistab teistel koostööd tegemast ja mitte töötamast.
- Koostöö eesmärk või eesmärk on ühiste eesmärkide saavutamine, samas kui võrreldavalt, on iga konflikti eesmärk või eesmärk sellistest asjadest kõrvale kalduda ja ainult põhjustada kaos.
- Kaks erinevat koostöötüüpi on otsene ja kaudne koostöö, samas kui teisest küljest on teada kaks erinevat tüüpi konflikti otsene ja kaudne konflikt.
- Koostöö näide on – Paar, kes on kokku leppinud koduste kohustuste jagamise. Nad saavad koostööd tehes paremini tasakaalustada töö- ja eraelu ning veeta rohkem vaba aega, samas kui võrdlemisi on konflikti näide seevastu – Kaks sõpra, kes pidevalt tülitsevad ühe üle, võtavad ilma loata teise auto. Kahel sõbral on ühine eesmärk: nad mõlemad tahavad teineteise autosid laenata, kuid neil on vastandlikud seisukohad selle kohta, kuidas seda saavutada.
- https://www.proquest.com/openview/92211c34a3aab6a4e2b9a36d5f9218de/1?pq-origsite=gscholar&cbl=1817355
- https://academic.oup.com/sf/article-abstract/41/2/177/2227294
- https://heinonline.org/HOL/LandingPage?handle=hein.journals/josf29&div=52&id=&page=
- https://heinonline.org/HOL/LandingPage?handle=hein.journals/rlwe4&div=7&id=&page=
Viimati värskendatud: 25. novembril 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
