Java vs JavaScript: erinevus ja võrdlus

Java on staatiliselt trükitud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse taustaprogrammi arendamiseks, JavaScript on aga dünaamiliselt trükitud prototüübipõhine keel, mida kasutatakse peamiselt veebiarenduses, et muuta veebilehed interaktiivseks.

Võtme tagasivõtmine

1. Java on mitmekülgne objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse mitmesuguste rakenduste jaoks, nagu veebi-, mobiili- ja töölauaarendus ning mis tugineb platvormist sõltumatuks täitmiseks Java virtuaalmasinale (JVM).
2. JavaScript on kerge, peamiselt kliendipoolne skriptikeel, mida kasutatakse veebiarenduseks ja mis võimaldab veebibrauserites dünaamilist sisu ja interaktiivsust ning on muutunud serveripoolses arenduses järjest populaarsemaks seoses Node.js-i kasutuselevõtuga.
3. Kuigi nende nimed võivad olla sarnased, on Java ja JavaScript erinevad programmeerimiskeeled, kusjuures Java keskendub mitmekülgsusele ja platvormi sõltumatusele ning JavaScript on peamiselt suunatud veebiarendusele ja brauseri interaktiivsusele.

Java vs JavaScripti

Java on objektorienteeritud programmeerimiskeel. Sellel on virtuaalmasina platvorm, mis võimaldab luua kompileeritud programme, mis sobivad käitamiseks peamiselt igal võimalikul platvormil.

Teisest küljest on JavaScript kerge programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede interaktiivsemaks muutmiseks. Seda tuntakse tavaliselt ka brauseri keelena.

Isegi pärast programmeerimiskeelteks olemist pole neil mõlemal palju sarnasusi. See on C-tüüpi süntaks, mida kasutatakse mõlemas keeles.

Peale selle kasutatakse mõlemat laialdaselt veebirakendustes kliendi poolel.

Kuid ainult need on sellised sarnasused, mis neil on; seega võib järeldada, et neil on vaid mõned sarnasused ja rohkem erinevusi.

---

 

Võrdlustabel

tunnusjoon	Java	JavaScript
KASUTUSALA	Tugevalt trükitud	Nõrgalt trükitud
Täitmine	Kompileeritud baitkoodiks (JVM)	Tõlgendatakse brauseris või serveripoolses Node.js-iga
Objektorienteeritud	Jah	Jah (prototüübipõhine)
Mitmikeermeline	Toetatud	Pole otseselt toetatud (sündmuspõhine mudel)
Prügikogu	Automaatne	Automaatne
Ulatus	Klassipõhine	Funktsioonipõhine
Viga tehnika	Kontrollitud erandid	Kontrollimata erandid
Populaarsed kasutusalad	Serveripoolsed rakendused, mobiilirakendused, manussüsteemid	Veebiarendus, esiotsa skriptimine, serveripoolne arendus (Node.js)
Õppimiskõver	Rangema süntaksi ja tippimise tõttu järsem	Lihtsam tänu lõdvemale süntaksile ja dünaamilisele tippimisele
Kogukond ja ressursid	Suur ja aktiivne kogukond, piisavalt ressursse	Suur ja aktiivne kogukond, kasvavad serveripoolsed ressursid
Sobib:	Keerulised suuremahulised rakendused, jõudluskriitilised ülesanded	Dünaamilised, interaktiivsed veebirakendused, kiire prototüüpimine

---

 

Mis on Java?

Java on kõrgetasemeline objektorienteeritud programmeerimiskeel, mille töötas välja Sun Microsystems (mis kuulub praegu Oracle Corporationile) 1990. aastate keskel. See töötati välja põhimõttel "kirjuta üks kord, käivitage kõikjal" (WORA), mis tähendab, et Java koodi saab kompileerida baitkoodiks, mida saab seejärel ilma vajaduseta käivitada mis tahes platvormil, kuhu on installitud Java virtuaalmasin (JVM). ümberkompileerimiseks.

Java põhifunktsioonide hulka kuuluvad:

1. Platvormi sõltumatus: Java programmid võivad töötada mis tahes seadmes või operatsioonisüsteemis, millel on JVM. See saavutatakse Java lähtekoodi kompileerimisega baitkoodiks, mida seejärel JVM tõlgendab. See teisaldatavus muudab Java sobivaks platvormideüleste rakenduste arendamiseks.
2. Objektorienteeritud: Java on oma olemuselt objektorienteeritud, mis tähendab, et see toetab kapseldamise, pärimise ja polümorfismi põhimõtteid. Javas on kõik objekt, mis võimaldab nii modulaarset ja korduvkasutatavat koodi kui ka lihtsamat hooldust ja silumist.
3. Tugevalt kirjutatud: Java on staatiliselt tipitud keel, mis tähendab, et kõik muutujad tuleb enne nende kasutamist deklareerida ja nende tüübid ei saa täitmise ajal muutuda. See aitab leida vigu pigem kompileerimise kui käituse ajal, parandades koodi usaldusväärsust.
4. Tugevus: Java rõhutab töökindlust ja vastupidavust selliste funktsioonide kaudu nagu automaatne mäluhaldus (prügikoristus), erandite käsitlemine ja tüübikontroll. Need funktsioonid aitavad arendajatel kirjutada stabiilsemat ja veavabamat koodi.
5. TURVALISUS: Java sisaldab sisseehitatud turvafunktsioone, nagu baitkoodikinnitus ja turbehaldur, et kaitsta süsteeme potentsiaalselt kahjuliku koodi eest. See muudab Java populaarseks valikuks kõrget turbetaset nõudvate rakenduste (nt ettevõttetarkvara ja veebirakendused) arendamiseks.
6. Rikas standardraamatukogu: Java sisaldab kõikehõlmavat standardset teeki (Java API), mis pakub eelehitatud klasse ja pakette tavaliste ülesannete jaoks, nagu I/O operatsioonid, võrgu loomine, andmete manipuleerimine ja GUI arendus. See ulatuslik raamatukogu lihtsustab arendamist ja vähendab arendajate vajadust kirjutada koodi nullist.
7. Kogukonna tugi: Java-l on suur ja aktiivne arendajate kogukond, mis tähendab, et Java arendamiseks on saadaval palju ressursse, teeke, raamistikke ja tööriistu. See kogukonna toetus soodustab koostööd ja innovatsiooni Java ökosüsteemis.

 

Mis on JavaScript?

JavaScript on kõrgetasemeline, tõlgendatud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt dünaamiliste ja interaktiivsete veebisaitide loomiseks. Algselt 1995. aastal Netscape'is Brendan Eichi poolt välja töötatud JavaScript on arenenud üheks enimkasutatavaks programmeerimiskeeleks maailmas.

Siin on JavaScripti üksikasjalik jaotus:

1. Eesmärk: JavaScript loodi algselt veebilehtedele interaktiivsuse lisamiseks, võimaldades arendajatel dünaamiliselt veebilehe sisuga manipuleerida, reageerida kasutaja toimingutele ja parandada kasutajakogemust. Selle mitmekülgsus on aga viinud selle kasutuselevõtuni väljaspool veebiarendust, rakendustega alates serveripoolsest programmeerimisest kuni lauaarvuti ja mobiilirakenduste arendus.
2. Süntaks: JavaScripti süntaks sarnaneb teiste programmeerimiskeelte, nagu C ja Java, süntaks, mistõttu on neid keeli tundvatele arendajatele suhteliselt lihtne õppida. See toetab nii protseduurilisi kui objektorienteeritud programmeerimisparadigmasid ja järgib ECMAScripti standardit koos regulaarsete värskendustega, mis tutvustavad uusi funktsioone ja täiustusi.
3. Dünaamiline tippimine: JavaScript trükitakse dünaamiliselt, mis tähendab, et muutujate tüübid määratakse pigem käitusajal kui kompileerimise ajal. See pakub paindlikkust, kuid nõuab ka hoolikat käsitsemist, et vältida ootamatut käitumist.
4. Täitmiskeskkond: JavaScripti koodi käivitab veebibrauseritesse manustatud JavaScripti mootor, mis muudab selle kliendipoolse veebiarenduse lahutamatuks osaks. Tavaliselt kasutatavad mootorid on V8 (kasutatakse Google Chrome'is), SpiderMonkey (kasutatakse Mozilla Firefoxis) ja JavaScriptCore (kasutatakse safari).
5. DOM-i manipuleerimine: Üks JavaScripti põhifunktsioone on selle võime manipuleerida veebilehe dokumendiobjekti mudeliga (DOM), võimaldades arendajatel dünaamiliselt muuta HTML-i elemente, atribuute ja stiile vastuseks kasutaja tegevusele või muudele sündmustele.
6. Ürituste käitlemine: JavaScript võimaldab arendajatel määratleda sündmuste käitlejaid, et reageerida kasutaja interaktsioonidele, nagu klõpsud, klahvivajutused ja hiireliigutused. See võimaldab luua interaktiivseid ja reageerivaid veebirakendusi.
7. Asünkroonne programmeerimine: JavaScript toetab asünkroonset programmeerimist selliste funktsioonide kaudu nagu tagasihelistamised, lubadused ja asünkroonse/ootamise süntaks. See võimaldab arendajatel käivitada mitteblokeerivat koodi, hallata tõhusalt I/O-operatsioone ja luua reageerivaid rakendusi.
8. Raamatukogud ja raamistikud: JavaScriptil on rikkalik teekide ja raamistike ökosüsteem, nagu React, Angular ja Vue.js, mis pakuvad abstraktsioone, utiliite ja eelehitatud komponente, et lihtsustada veebiarendust ja suurendada tootlikkust.
9. Serveripoolne arendus: Node.js-i tulekuga saab JavaScripti nüüd kasutada ka serveripoolseks programmeerimiseks. Node.js võimaldab arendajatel luua JavaScripti kasutades skaleeritavaid ja suure jõudlusega veebiservereid, võimaldades ühe programmeerimiskeelega täispinu arendamist.
10. Platvormideülene arendus: JavaScript on oma olemuselt platvormideülene ja töötab mis tahes seadmes, millel on ühilduv brauser või käituskeskkond. See muudab selle ideaalseks veebirakenduste arendamiseks, millele pääseb juurde erinevatelt seadmetelt ja platvormidelt ilma muutmiseta.

---

Peamised erinevused Java ja JavaScripti vahel

• Tüüp Süsteem:
  • Java trükitakse staatiliselt, mis tähendab, et muutujate tüübid deklareeritakse kompileerimise ajal ja neid ei saa muuta.
  • JavaScripti sisestatakse dünaamiliselt, mis võimaldab muutujate tüüpe määrata käitusajal ja see võib muutuda kogu programmi täitmise ajal.
• Platvorm:
  • Java kasutatakse taustaprogrammi arendamiseks, mis töötab Java virtuaalmasinas (JVM) ja suudab luua iseseisvaid rakendusi, veebiservereid ja ettevõttesüsteeme.
  • JavaScripti kasutatakse peamiselt esiotsa veebiarenduseks, käivitades veebibrauserites dünaamiliste ja interaktiivsete kasutajaliideste loomiseks.
• Süntaks ja struktuur:
  • Java süntaks sarnaneb sellistele keeltele nagu C++ ja C#, pannes suurt rõhku objektorienteeritud programmeerimispõhimõtetele, nagu klassid, liidesed ja pärimine.
  • JavaScripti süntaksit mõjutavad C ja Java, kuid see võtab kasutusele paindlikuma lähenemisviisi, toetades nii protseduurilisi kui objektorienteeritud programmeerimisparadigmasid selliste funktsioonidega nagu prototüübid ja sulgemised.
• Koostamine vs tõlgendamine:
  • Java kood kompileeritakse baitkoodiks, mille seejärel käivitab JVM, tagades platvormist sõltumatuse põhimõtte „kirjuta üks kord, käivita kõikjal” (WORA) kaudu.
  • JavaScripti koodi tõlgendab brauseri JavaScripti mootor, kaasaegsed mootorid kasutavad jõudluse optimeerimiseks just-in-time (JIT) kompileerimistehnikaid.
• Samaaegsuse mudel:
  • Java toetab mitme lõime ja samaaegsust selliste funktsioonide kaudu nagu lõimed, sünkroonitud plokid ja pakett java.util.concurrent.
  • JavaScript järgib ühe lõimega sündmustepõhist mudelit, millel on asünkroonsed programmeerimismustrid, nagu tagasihelistamine, lubadused ja asünkroonimine/ootus, et samaaegseid toiminguid tõhusalt käsitleda ilma põhilõimi blokeerimata.
• Kasutus:
  • Java-d kasutatakse tavaliselt ettevõtete rakenduste, Androidi mobiilirakenduste, serveripoolsete veebirakenduste (nt raamistikega nagu Spring) ja suuremahuliste süsteemide loomiseks.
  • JavaScripti kasutatakse peamiselt esiotsa veebiarenduseks, interaktiivsete kasutajaliideste loomiseks, samuti serveripoolseks arendamiseks (koos Node.js-iga) ja platvormideüleseks mobiilirakenduse arendamiseks (kasutades selliseid raamistikke nagu React Native).
• Tööriistad ja ökosüsteem:
  • Java-l on küps ökosüsteem koos ulatuslike teekide ja raamistikega (nt Spring, Talveund magama), looge tööriistu (nt Maven, Gradle) ja integreeritud arenduskeskkondi (IDE), nagu IntelliJ IDEA ja Eclipse.
  • JavaScriptil on tohutu ja kiiresti arenev ökosüsteem, kus on palju teeke (nt React, Vue.js), raamistikke (nt Angular, Express.js), paketihaldureid (nt npm, Yarn) ja arendustööriistu (nt Visual Studio Kood, Webpack), et toetada veebiarendusvajadusi.

viited

1. https://dl.acm.org/doi/abs/10.1145/2936313.2816715
2. https://aip.scitation.org/doi/pdf/10.1063/1.168647
3. https://www.computer.org/csdl/mags/co/2012/02/mco2012020007.pdf

Viimati värskendatud: 10. veebruar 2024