Kui keegi kunagi suhtles, siis kirjade abil. Tule- ja suitsusignaalid olid mõned meetodid, mida kasutati teistega suhtlemiseks.
Suhtlemine muutus lauatelefonide leiutamisega veidi lihtsamaks. Inimesed läksid lähimasse abonendi magistraalvalimise (STD) ja rahvusvahelise abonentnumbri (ISD) poole, et helistada, et edastada oma sõpradele ja perele olulist teavet.
Võtme tagasivõtmine
- Lauatelefonid kasutavad kõnesignaalide edastamiseks füüsilisi vaskjuhtmeid või fiiberoptilisi kaableid, samas kui VoIP kasutab Interneti-ühendust.
- VoIP pakub suuremat paindlikkust selliste funktsioonidega nagu kõne suunamine, kõnepost e-postile ja võimalus kasutada mitut seadet.
- Lauatelefonid pakuvad paremat helikvaliteeti ja töökindlust, kuid VoIP on kuluefektiivsem.
Lauatelefon vs VOIP
Lauatelefon on traditsiooniline telefoniteenus, mis edastab kõnesignaale füüsiliste juhtmete ja vooluahelate kaudu. VOIP (Voice over Internet Protocol) on digitaaltehnoloogia, mis kasutab kõnesignaalide edastamiseks Internetti.
Laualiiniga ühendatud püsiliin tuleb kohalikust telefonikeskjaamast. Lauatelefon koosneb põhiliselt ristkülikukujulisest või sfäärilisest valijast, millel on üks vastuvõtja, mis muundab helienergia elektrooniliseks energiaks.
VOIP tähistab häälkõne Interneti-protokolli, mis võimaldab kasutajatel Interneti kaudu telefonikõnesid teha. Võime kasutada seda tehnoloogiat tasuta rahvusvaheliste kõnede tegemiseks, makstes ainult Interneti-ühenduse eest.
Võrdlustabel
Võrdlusparameetrid | Püsiliin | VOIP |
---|---|---|
Leiutatud sisse | See tuli turule aastal 1876. | See leiutati 1995. aastal. |
Leiutas | Alexander Graham Bell oli see, kes selle leidis. | Marian Croak oli see, kes selle välja mõtles. |
Signaalid | See töötab analoogsignaalidel. | See töötab digitaalsete signaalidega. |
Keskmiselt kasutatud | Helistamiseks saab kasutada telefonikeskjaama pakutavat tavaliini. | Helistatakse Interneti kaudu. |
Vajalik riistvara | Selleks on vaja diafragmast koosneva vastuvõtjaga helistajat. | Kõrvaklappide puhul kasutage mobiiltelefoni või sarnast seadet. |
Mis on lauatelefon?
Lauatelefonid on teatud tüüpi telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab inimestel üksteisega suhelda, et jagada olulist teavet. Helistaja (mis aitab numbrivalimisel) ja vastuvõtja (mis aitab teisel poolel oleva inimesega rääkida) moodustavad lauatelefoni.
Lauatelefoni vastuvõtjal on diafragma ja saatja. Lauatelefonidele pääses ligi ainult aadressil STD (kohalikud kõned) ja ISD (rahvusvahelised kõned) kauplustes, kui see tehnoloogia oli uus.
Teiste inimeste häälte kuulmisele aitab kaasa diafragma. Teisest küljest muudab saatja helilained elektrilaineteks. Piirkond otsustas lähedastele lauatelefonile helistamise maksumuse ja vestlusele kuluva aja.
Kui inimesed tegid riigisiseseid kõnesid, olid tasud väiksemad kui välismaal tehtud kõned. Vastuvõtjad olid fikseeritud vanematel lauatelefonidel. Aja jooksul muutusid aga kättesaadavaks koodita vastuvõtjad.
Selle tulemusena, kuna see põhineb kiudoptilisel tehnoloogial (signaali edastamine vibratsiooni ja impulsside kaudu), pole kodus lauatelefoni kasutamiseks vaja Internetti.
Mis on VOIP?
See tähistab Interneti-teenuste kasutamist lähedaste ja kolleegidega suhtlemiseks. Marian Croak, an Afro-Ameerika daam, on see, kes selle Interneti-põhise tehnoloogia välja tõi.
Inimesed suhtlesid teistega kogu maailmas paremini, kuna võrk sai kättesaadavaks. Pärast seda, 1995. aastal, leiutati VOIP.
Helistamise ajal teisendab see tehnoloogia analoogsignaalid digitaalsignaalideks. Selle kasutamiseks on teil vaja mõnda vidinat (nutitelefon, sülearvuti, arvuti või tahvelarvuti), millel on suurepärased kõrvaklapid.
Paljud rakendused, nagu Skype ja WeChat, loodi VOIP-tehnoloogia abil, mis võimaldab kasutajatel teha rahvusvahelisi kõnesid kõne eest sentigi maksmata.
Paljud kuulsad rakendused, nt WhatsApp, Facebook ja teised, loodi hiljem Interneti-häälprotokolli abil, mis võimaldab inimestele hääl- ja videokõnesid teha.
Peamised erinevused lauatelefoni ja VOIP-i vahel
- Telefoni teel tehtud kõned on kallimad kui kõned, mis tehakse kõne-interneti protokolli (VOIP) tehnoloogia abil.
- Lauatelefoniteenuse kasutamiseks on vajalik seade, mis koosneb helistajast ja vastuvõtjast. Siiski oleks VOIP-i kasutamiseks kõige parem omada nutitelefoni või sarnast internetipaketiga seadet.
- https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/1226508X.2012.709993
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/9781118851678.ch34
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
Lauatelefoni- ja VOIP-tehnoloogia üksikasjalik selgitus on kasulik neile, kes on huvitatud üleminekust traditsioonilistelt sidemeetoditelt kaasaegsetele digitaalsüsteemidele.
Tõepoolest, artikkel kirjeldab edukalt telekommunikatsiooni tehnoloogilisi edusamme ja nende püsivat mõju ühiskonnale.
See artikkel annab väärtuslikku teavet tehnilise kommunikatsiooni ajaloolistest meetoditest ja selle mõjust tänapäevasele telekommunikatsioonile.
Lauatelefonide ja VOIP-i võrdlus teeb selgeks, kuidas sidetehnoloogia on aja jooksul arenenud ja muutunud kättesaadavamaks.
Selles artiklis esile tõstetud ajalooline kontekst ja tehnoloogiline aspekt näitavad selgelt sidesüsteemide arengut ja nende mõju ülemaailmsele ühenduvusele.
Kommunikatsioonitehnoloogia arengu mõistmine on kindlasti hädavajalik ja see artikkel pakub väärtuslikku teavet selle valdkonna huvilistele.
Selle artikli põhjalik sisu on õpetlik ja annab praktilise arusaama lauatelefonide ja VOIP-i erinevustest.
Artikkel käsitleb tõhusalt lauatelefonide ja VOIP-i põhilisi erinevusi, aidates kaasa suhtlusmeetodite paremale mõistmisele tänapäeva digiajastul.
Olen nõus, võrdlustabel ja selgitused pakuvad kommunikatsioonitehnoloogia edusammude põhjalikku uurimist.
Käesolevas artiklis esitatud ajalooline ja tehniline analüüs heidab valgust kommunikatsiooni arengule ja nihkele digitaalsete süsteemide suunas kaasaegses ühiskonnas.