Hoolimata nende tugevast usust samasse Jumalasse Jeesuse Kristuse ohvrisurma ja ülestõusmise kaudu, on kristlik kogukond jagatud alajaotusteks.
Konkreetsete erinevustega nende doktriinides, põhimõtetes, ideoloogiates ja rituaalsetes mälestustes, eriti vastavalt sellele, kuidas Püha Sakramenti peetakse ja jumalateenistuste üldine konventsioon.
Kaks kõige sagedamini valesti mõistetavat alajaotust, mis kuuluvad protestantismi ühe peamise jaotuse raamidesse, on luterlased ja baptistid.
Võtme tagasivõtmine
- Luterlikud kirikud saavad alguse protestantlikust reformatsioonist ja Martin Lutheri õpetustest, rõhutades päästmist ainult usu kaudu.
- Baptistikogudused on mitmekesine protestantlike konfessioonide rühm, mida ühendab usk usklike ristimisse ja täielikku kastmisse.
- Peamised erinevused nende konfessioonide vahel hõlmavad ristimistavasid, kiriku juhtimist ja mõningaid teoloogilisi tõekspidamisi, nagu osaduse olemus ning usu ja töö roll päästmisel.
Luterlane vs baptist
Luterlus sai alguse Martin Lutheri õpetustest, mis rõhutavad õpetust õigeksmõistmisest ainult usu kaudu ning Piibli autoriteeti ning ristimise ja armulaua sakramente. Baptistid usuvad autonoomiasse ja individuaalsesse südametunnistuse vabadusse, rõhutades isiklikku pöördumist ja keelekümblust.
Luterlased arvestavad oma ideoloogiates ja jumalateenistustes sakramentaalse liidu teoloogilise doktriiniga, samas kui baptiste peetakse rohkem mälestuseks, pragmaatiliseks ja vaatlevaks.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameeter | Luterlik | Ristija |
|---|---|---|
| Tähendus | Luterlasi peetakse kristluses protestantismi peamiseks haruks, sest Martin Luther lõi nad umbes 16. sajandil, et vältida kahjulike tavade esinemist kirikutes. | Teisest küljest asutati baptistikirik 16. sajandil inglise teisitimõtleja John Smythi juhtimisel. |
| Ristimine | Luterlased peavad ristimist nii täiskasvanutele kui ka väikelastele. | Baptistid peavad ristimist ainult usklike või täiskasvanute seas. |
| Leib ja vein | Viimsel õhtusöömaajal leiba ja veini peetakse Kristuse vereks ja ihuks. | Viimase õhtusöömaaega leib ja vein on Kristuse vere ja ihu sümboolne kujutis. |
| Ristimise viis | Luterlaste ristimise viis on veega piserdamine või valamine. | Baptistide ristimise viis on kastmine. |
| Tagasilükatud tavad | Arvatakse, et luterlased on hüljanud vaid mõned roomakatoliku kiriku tavad. | Väidetavalt lükkavad baptistid tagasi roomakatoliku kiriku täieliku autoriteedi. |
Mis on luterlane?
Luterlus on kristluse haru, mis tunnustab Martin Lutheri õpetusi 16th- sajandi reformid. Martin Luther koostas 95. aastal 1517 teesi ja püüdis oma tööga veenda avalikkust aitama tal muuta kiriku tavasid.
See oli peamiselt nende kirikute korruptsiooni tagajärg. Luterlust peetakse üheks viiest protestantismi harust.
Nimi Luterlik loodi Martin Lutheri vastaste poolt. Luterlased, kes kuulutasid luterlust, uskusid Jeesusesse Kristusesse ja Pühasse Kolmainsusse.
Esmane eesmärk oli võtta omaks kristlus usu kaudu õigeksmõistmise teooriaga. Lisaks usuvad nad, et inimesed saavad oma pattudest vabaks ainult tänu arm Jumalast.
Samuti usuvad nad, et leib ja vein on viimases õhtusöök on kõikvõimsa jumala veri ja keha.
Luterlus ei ole üksik üksus, vaid seda reguleerivad riiklikud või autonoomsed kirikud.
Rahvusvaheliselt on luterlikke kirikuid 140 ja nende hulgas 138 on väidetavalt lõdvalt seotud 1947. aastal asutatud Luterliku Maailmaliiduga. 21. aasta algusesst sajandil elas maailmas luterlasi umbes 65 miljonit, mis teeb luterlusest protestantismi suuruselt teise haru.
Mis on baptist?
Baptistid on protestantismi elutähtis haru, kes usuvad, et ristida saab ainult ristimisse uskujaid ja mitte vett piserdades või valades, vaid kastmisega, mille põhiprintsiip on pattude mahapesemine.
Ka baptistid ei moodusta ühtset tervikut ja haakuvad enamasti koguduslike kirikutega. Baptistide päritolu võib ulatuda 1609. aastani.
Ristimine on väikelaste seas tagasi lükatud, kuid seda saab teha täiskasvanutel. Baptistid usuvad, et usk on inimeste ja jumala vahel, mis tähendab ka vabaduse propageerimist.
Ristijad peavad viimasel õhtusöömaajal leiba ja veini vaid Kristuse vere ja ihu sümboolseks kujutiseks. Baptistide jumalateenistusi peetakse interaktiivsemaks ja vähem formaalseks kui luteri kirikuid.
Alguses oli kahte tüüpi baptiste, st eri- ja üldbaptiste. Üldbaptistid koosnesid peamiselt Inglise separatistidest ja üksikud baptistid mitteseparatistid.
Mõlemad olid kongregatsialistid ja jagasid looduse veendumusi. Kõigi baptistide päästmine saavutatakse ainult usu kaudu. Baptiste peetakse tunnistuseks Kristuse vastuvõtmisest nende päästjana.
Peamised erinevused luterlase ja baptisti vahel
- Luterlased on väidetavalt kristluse protestantide haru, kes järgib Martin Lutheri teoloogiat, et vältida korruptsiooni esinemist teistes kirikutes. Teisest küljest on Ristijad ka protestantide haru, mis asutati 16. sajandil inglise teisitimõtleja John Smythi juhtimisel.
- Luterlust võib juurutada imikutele ja täiskasvanutele, kuna seda peetakse armutegevuseks. Ristijad võivad ristida ainult täiskasvanuid, kes usuvad ristimisse, kuna nad on piisavalt vanad, et ise otsustada.
- Luterlaste jaoks on Jeesuse Kristuse veri ja ihu saadud viimasel õhtusöömaajal leivast ja veinist. Baptistide jaoks on Jeesuse Kristuse verd ja ihu peetud vaid viimasel õhtusöömaajal leiva ja veini sümboolseks kujutiseks.
- Vee piserdamise või valamise rituaal võib luterlasi ristida. Ristijaid võib ristida kastmisega, kuna see tähendab inimese pattude mahapesemist.
- Väidetavalt on luterlased eitanud roomakatoliku kiriku kasinaid tavasid ja luterlikud kirikud on rohkem struktureeritud. Väidetavalt on baptistid eitanud roomakatoliku kiriku täielikku autoriteeti ja baptistikirikud on struktureerimata.
- https://digitalcommons.luthersem.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1009&context=phd_theses
- https://www.gc.uofn.edu/index.php/gc/article/view/56
Viimati värskendatud: 11. juunil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
Luterlaste ja baptistide põhjalik võrdlus annab põhjaliku analüüsi nende põhiuskumuste ja ajaloolise tausta kohta, rikastades meie arusaama kristlikest konfessioonidest.
Tõepoolest, luterlaste ja baptistide teoloogiliste doktriinide ja rituaalsete tavade nüansirikas uurimine on väärtuslik teaduslik panus.
See luterluse ja baptisti uskumuste põhjalik analüüs annab lugejatele põhjaliku ülevaate kristlike konfessioonide mitmekesisusest.
Luterlaste ja baptistide vaheliste erinevuste nüansirikas uurimine selles artiklis on hädavajalik, et mõista kristluse keerulisi teoloogilisi erinevusi.
See teaduslik töö suurendab kindlasti meie arusaamist kristlike konfessioonide usuliste veendumuste ja tavade mitmekesisusest.
Luterlaste ja baptistide teoloogiliste tõekspidamiste võrdlemine on kristliku konfessioonide ajaloo ülioluline aspekt, mis heidab valgust õpetuslikele erinevustele.
Nõustun teie hinnanguga. See artikkel annab väärtusliku ülevaate kristluse vaatenurkade lahknemisest.
Huvitav on süveneda luterlaste ja baptistide erinevatesse teoloogilistesse raamistikesse, kuna see selgitab kristluse religioossete traditsioonide keerukust.
See artikkel avardab meie arusaama kristluse teoloogilisest mitmekesisusest, tuues esile erinevused luterlaste ja baptistide vahel.
Luterluse ja baptisti uskumuste põhierinevuste väljaselgitamine suurendab kindlasti meie arusaamist kristlikest religioossetest tavadest.
Luterlike ja baptisti uskumuste põhjalik analüüs käesolevas artiklis on oluline panus kristlikke konfessioone käsitlevasse teaduslikku diskursusesse.
Luterlike ja baptisti uskumuste võrdlemine on mõtlemapanev uurimus kristlike konfessioonide kohta, rõhutades nende usupraktikaid kujundavaid põhimõttelisi erinevusi.
Tõepoolest, see artikkel on õpetlik allikas kristlike konfessioonide erinevate teoloogiliste nüansside mõistmiseks.
See üksikasjalik võrdlus luterlaste ja baptistide vahel pakub veenvat vaatenurka kristluse erinevatele teoloogilistele tõekspidamistele ja religioossetele tavadele.
Nende variatsioonide mõistmine on kristlike traditsioonide rikkuse ja keerukuse äratundmiseks hädavajalik.
Luterlike ja baptisti uskumuste üksikasjalik võrdlus täidab olulise lünga kristlike konfessioonide erinevuste mõistmisel, pakkudes terviklikku arusaama usulisest mitmekesisusest.
See teaduslik arutelu aitab kindlasti kaasa kristluse erinevate religioossete vaatenurkade põhjaliku mõistmise edendamisele.
Keeruline kontrast luterlike ja baptistlike teoloogiliste tõekspidamiste vahel edendab meie teadmisi kristlike traditsioonide mitmetahulisest olemusest.
Luterlike ja baptisti uskumuste üksikasjalik võrdlev analüüs on väärtuslik panus kristluse ja selle erinevate konfessioonide uurimisse.
Nende erinevuste mõistmine on kristliku kogukonna keerukuse mõistmiseks hädavajalik.
See artikkel valgustab tõhusalt luterlaste ja baptistide erisusi ja teoloogilisi erinevusi.
See tekst annab huvitava ülevaate luterlaste ja baptistide erinevustest, hõlbustades nende usuliste vaadete nüansside mõistmist.
Ma leidsin, et see kontrast luterlike ja baptisti uskumuste vahel on üsna valgustav ja hästi seletatav.
Jah, see nende uskumuste ja tavade põhjalik võrdlus on nende ajaloo ja nende mõju mõistmiseks tänapäeva religioossele mõttele ülioluline.