Retoorika vs dialektika: erinevus ja võrdlus

See on väga kuulus vanasõna, et sõnad on võimsamad kui mõõk. See ütlus näitab, et sõnad võivad mõjutada kogu inimeste massi ja panna neid tegema kõike või kõike, mida kõneleja soovib teha, kui kuulujutte õigesti edastada.

Retoorika ja dialektika on kahte tüüpi kõneviisi, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas, ja nende kahe vahel ei ole väga selge vahet teha, kuna need on üksteisega väga sarnased. 

Võtme tagasivõtmine

1. Retoorika hõlmab veenvaid suhtlustehnikaid, et mõjutada publiku uskumusi või tegevusi.
2. Dialektika keskendub loogilisele arutlusele ja struktureeritud arutelule, et uurida, analüüsida ja lahendada lahkarvamusi või konflikte.
3. Retoorika tugineb emotsionaalsetele üleskutsetele, samas kui dialektika rõhutab ratsionaalset mõtlemist ja vastandlike ideede vahetamist.

Retoorika vs dialektika 

Retoorika ja dialektika erinevus seisneb selles, et esimene esindab kunst inimese mõtete väljendamine ainult ühesuunalise suhtluse kaudu. Kuid teisest küljest esindab viimane teist väljendusvormi, milles kahepoolset suhtlust kasutatakse oma mõtete selgemaks väljendamiseks. 

Meie suhtlust nimetatakse retoorikaks, kui see toimub kõneleja ja publiku vahel ning nende kahe vennaskonna vahel on tühine suhtlus.

Inimene, kes juhtub oma mõtteid edasi andma, jätkab rääkimist ja püüab teda kuulavaid inimesi veenda ainult oma kõneoskuse kaudu. 

Paremat suhtlust nimetatakse dialektiliseks, kui on olemas a Dialoog kõneleja ja kuulaja vahel ning kahe vennaskonna vahel toimub aktiivne suhtlus, mille käigus kõneleja püüab oma mõtteid või tõekspidamisi edastada mõlemapoolse suhtluse kaudu. 

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Retoorika	Dialektika
Tähendus	Mõiste viitab ühesuunalise suhtluse vormile.	Mõiste viitab kahepoolse suhtluse vormile.
Suhtlemise olemus	Kuulajate veenmiseks kasutatakse loogilisi argumente.	See on kahepoolne protsess, milles mõlemad pooled leiavad võrdse osaluse.
sa kasutad	Publiku veenmiseks kasutatakse raskeid sõnu	Kõneleja osaleb ainult suhtlusprotsessis.
Tavaliselt tarnitakse kell	Seda kasutatakse kohtades, kus käsitletakse suuri kogunemisi.	Seda kasutatakse kohtades, kus on vähe inimesi, kellega suhelda.
Argumentide olemasolu	Sellises kõnevormis argumenteerimisoskust ei kasutata.	Selles kõnevormis kasutatakse argumenteerimisoskust.
Kaasab	Kõneleja osaleb ainult suhtlusprotsessis.	See hõlmab nii kõnelejat kui ka kuulajat.

Mis on retoorika? 

Mitmetes sõnaraamatutes ja sõnapankades on retoorikat selgitatud kui kellegi, eriti inimese veenmise kunsti.

Teisisõnu, kui inimene suhtleb teiste inimestega ainult ühepoolse protsessi kaudu ja edastab oma tõekspidamisi ja mõtteid, andmata publikule võimalust selle inimesega suhelda, nimetatakse seda, et inimene kasutab retoorilist kõnevormi. 

Seda protsessi nimetatakse ühepoolseks, kuna see ei hõlma suhtlemist inimestega, kellele suhtlus on suunatud, ja kõneleja on juhtumisi suhtluse peamine keskus.

Kõneleja kasutab raskeid sõnu, et veenda publikut uskuma kõike, mida ta konkreetse teema kohta ütleb.  

Seda kõnevormi kasutatakse kõige nähtavamalt kohtades, kus esinejad kõnelevad tohututel kogunemistel, sest sellistel juhtudel on kõneleja ja publiku vahelise suhtlemise võimaldamiseks minimaalne võimalus.

Võib öelda, et see suhtlus on omamoodi suletud võrk, kus võtmemängija on ainult kõneleja. 

Mis on dialektika? 

Mõiste dialektika pärineb terminist dialoog selle lõpus.

Põhiline põhimõte selle suhtlusvormi puhul juhtub olema suhtlus suhtleva inimese ja inimese vahel, kellega suheldakse.  

Lihtsamalt öeldes öeldakse, et inimene kasutab dialektilist suhtlusvormi, kui ta avaldab publikule oma seisukohti ja võimaldab publikul teda küsitleda, et teemast paremini aru saada.

See on kahepoolne protsess ja võimaldab publikul osaleda kogu suhtlusmehhanismis. Selles suhtluses ei kasutata publiku veenmiseks raskeid sõnu ega motiveerivaid asju.

Pigem püüab kõneleja publiku mõtetesse sattuda ja palub neil küsida edasi küsimusi talle, et ta saaks publikuga paremini suhelda.

Seda suhtlust näeb peamiselt kohtades, kus publikut on vähem. 

Peamised erinevused retoorika ja dialektika vahel 

1. Retoorikas kasutatakse ühesuunalist suhtlust, teisest küljest aga dialektikas kahepoolset suhtlust. 
2. Retoorikas kasutatakse publiku veenmiseks raskeid sõnu, seevastu dialektikas kasutatakse loogilist arutlust. 
3. Retoorikas tohib oma mõtteid väljendada ainult kõneleja, seevastu dialektikas saavad oma seisukohti väljendada nii kõneleja kui ka kuulaja. 
4. Retoorikas argumenteerimisoskusi ei kasutata, seevastu dialektikas kasutatakse argumenteerimisoskusi. 
5. Retoorikat kasutatakse seal, kus on vaja käsitleda suurt kogunemist, teisest küljest kasutatakse dialektikat siis, kui on vähe inimesi, kellega suhelda. 

viited  

1. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/136698799376989  

Viimati värskendatud: 13. juulil 2023