Läbilaskevõime vs viivitus: erinevus ja võrdlus

Arvutivõrgud on tehnoloogiaajastul õnnistuseks, kuna võrgud aitavad inimestel teavet turvaliselt sihtkohta edastada.

Terminid (läbilaskvus ja viivitus) on võrgusektoris hästi tuntud fraasid. Mõlemad terminoloogiad erinevad üksteisest tähenduste poolest, kuid on omavahel seotud.

Läbilaskevõime on seotud määratud aja jooksul edastatud andmete hulgaga. Viivitus tähendab aga aega, mis kulub teabe vastuvõtjale saatmiseks.

Võtme tagasivõtmine

1. Läbilaskevõime mõõdab kiiruse andmete edukat edastamist võrgu või süsteemi kaudu.
2. Viivitus ehk latentsus viitab ajale, mis kulub andmepaketi allikast sihtkohta liikumiseks.
3. Võrgu optimaalse jõudluse tagamiseks on soovitav suur läbilaskevõime ja väike viivitus, kuid mõnikord võivad need olla vastuolus.

Läbilaskevõime vs viivitus

Läbilaskevõime viitab andmemahule, mis saadetakse saatjalt vastuvõtjale teatud ajahetkel. Läbilaskevõimet mõõdetakse bittides sekundis (bps). Viivitus viitab ajale, mis kulub andmete edastamiseks saatjalt vastuvõtjale. Seda mõõdetakse sekundites ja sellel on nelja tüüpi.

Mõiste läbiv tähendab andmehulka, mis saadetakse saatjalt vastuvõtjale konkreetsel ajal. Hetkeline läbilaskevõime tähendab andmete edastamist kindlaksmääratud ajal.

Kogu keskmine tähendab aga, et andmete edastamine võtab oodatust kauem aega. Lisaks töötab läbilaskevõime tehnoloogia reaalajas (see annab edastuse kohta praktilist teavet.

Mõiste viivitus hõlmab aega, mis kulub andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Viivitust saab mõõta neljal viisil (edastusviivitus, leviviivitus, järjekorra viivitus ja töötlemise viivitus).

Seda saab väljendada kahesuunalise ülekandena. Mõne stsenaariumi korral mõõdetakse seda ühesuunalise edastamise ajana

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Läbilaskevõime	viivitus
Määratlus	Saatja ja vastuvõtja vahel saadetavate andmepakettide arv on läbilaskevõime.	Andmeedastusega seotud aeg on viivitus.
KASUTUSALA	Läbilaskevõime võib olla hetkeline ja keskmine.	Viivitus jaguneb edastusviivituseks, leviviivituseks, järjekorra viivituseks ja töötlemise viivituseks.
Mõõdetud sisse	Läbilaskevõimet mõõdetakse bittides sekundis või megabittides sekundis.	Viivitust saab mõõta tarkvaratööriistadega, nagu ping ja jälgimisruuterid.
Meetmed	Läbilaskevõime aitab arvutada jõudlust võrgumaailmas (RAM, ketas jne).	Viivitus aitab määrata edastuskiirust (kui kiiresti vastuvõtja ja saatja vastuse saavad).
Rakendused	Läbilaskevõime mõiste on rakendatav pangasüsteemides tehingute tegemisel.	Viivitus on kontseptsioon, mida saab rakendada postitamisel, side edastamisel ja isegi mängusüsteemidel.

Mis on läbilaskevõime?

Mõiste läbilaskevõime on võrgusüsteemi oluline osa. Kui andmeid edastatakse alguspunktist sihtpunkti, on nende vahel mõni või mitu kandjat.

Seega viitab läbilaskevõime algus- ja lõpp-punktide vahel ülekantavate bittide kogukiirusele. Iga saatja ja vastuvõtja vahel olev meedium võib, kuid ei pruugi transportida erinevat kogust andmeid sekundis.

Näiteks,

Andmete edastamiseks alguspunktist A lõpp-punkti B on kolm meediumit. Esimene meedium edastab M1 bitti sekundis. Kuid teine ​​ja kolmas meedium transpordivad M2 ja M3 bitte sekundis.

Kuna kõigi kolme meediumi edastatavate andmete hulk on erinev, teavitab läbilaskevõime meid reaalajas sekundis saadetud andmete koguarvust, sõltuvalt meediumi suurusest.

Väidetavalt on M3 suurim keskkond kui M1 ja M2, seega määratakse läbilaskevõime bitikiirus M3-st. Seda meetodit tuntakse otsast lõpuni keskmise läbilaskevõimena.

Võime öelda, et meetodi läbilaskevõime sõltub saatjast, meediumi töötlemiskiirusest ja adressaadi aktiivsusest. Läbilaskevõime on soodne edastussektorites, nagu pakid, sõnumid, e-post jne.

Läbilaskevõime on otseselt võrdeline võrgu kättesaadavusega. Mida suurem on läbilaskevõime, seda kõrgem on võrgu kvaliteet. Samamoodi, mida madalam on läbilaskevõime, seda madalam on kvaliteet.

Mis on viivitus?

Mõiste viivitus viitab ajale, mis kulub andmete liikumiseks saatjalt vastuvõtjale ja tagasi saatjani. See on arvutatud erinevate aspektide tunnustamiseks andmeedastuse ajal. Üks neist on võrk Latentsus.

See tähendab, kui saatja ja vastuvõtja võrk erineb kiiruse ja kvaliteedi poolest. Viivitus arvutatakse võrgu kiiruse alusel. See hõlmab võrgu kiirust ja kahe otsa vahel olevate andmekandjate hulka.

Mida väiksem on andmekandjate edastuskiirus, seda suurem on viivitus. Mida suurem on edastuskiirus, seda väiksem on viivitus.
Teoreetiliselt võib viivitust olla 4 tüüpi.

Esimene on edastamise viivitus. See tähendab andmete edastamise latentsust. Viivitus sõltub paketi suurusest ja andmekandja mahust.

Teine tüüp on levimisviivitus. See viivitus on aeg, mis kulub andmete jõudmise vahel viimaselt andmekandjalt vastuvõtjani.

Levimise viivitus sõltub viimase andmekandja ja vastuvõtja vahelisest kaugusest. See sõltub ka edastuskiirusest. Järgmine viivituse tüüp on järjekorra viivitus.

See tähistab, kui pakett ootab a järjekorda enne, kui saaja seda töötleb. Lisaks ei saa me arvutada järjekorra viivitust. Viimane viivitus on töötlemise viivitus. See tähendab, et töötlemise ajal esineb latentsusaeg. Seda ei saa ka kalibreerida.

Peamised erinevused läbilaskevõime ja viivituse vahel

1. Sõna läbilaskevõime tähendab andmebittide koguarvu, mis liigub saatjalt vastuvõtjale sekundis. Teisest küljest tähendab termin viivitus latentsust andmete edastamisel saatja ja vastuvõtja vahel.
2. Sõna läbilaskevõime arvutatakse iga sekundi jooksul läbitud bittidena. Vastupidi, viivitust mõõdetakse aja jälgimise tarkvaraga.
3. Fraasi läbilaskevõimet mõõdetakse kohese tegevuse põhjal või keskmise läbilaskevõime kujul. Siiski saab viivitust mõõta transportimise, levitamise, järjekorda seadmise ja töötlemise ajal.
4. Toimingu läbilaskevõime on selleks, et mõõta, kui palju raha sekundis tehakse. Vastupidi, terminit viivitus kasutatakse selleks, et arvutada, kui palju aega kulus meilide, sõnumite jms jõudmiseks saatjalt vastuvõtjale koos töötlemisega.
5. Fraasi läbilaskevõime kalibreerib andmehulka ja viivitus arvutab edastamiseks kuluva aja.

viited

1. https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4106131/
2. https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/5779126/

Viimati värskendatud: 25. juulil 2023