Andmete salvestamine ei olnud kunagi lihtne kuni salvestusseadmete, nagu disketid, kõvakettad jne, leiutamiseni. Varem vajasid inimesed teabe salvestamiseks või salvestamiseks hunnikuid paberit. See polnud mitte ainult tüütu, vaid ka aeganõudev ja võttis rohkem ruumi.
Seega tekkis nõue mitmekülgse kompaktse seadme järele teabe salvestamiseks ja hankimiseks. Vajadus salvestusseadmete järele tugevnes, kui inimesed hakkasid heli- ja videofaile looma.
Magnetlindi ja disketi leiutamine sillutas teed revolutsioonile andmete digitaalsel formaadis salvestamisel.
Võtme tagasivõtmine
- VHS-lindid on analoogsalvestised, DVD-d aga digitaalsalvestised. DVD-d pakuvad suurepärast pildi- ja helikvaliteeti, samas kui VHS-kassetid on vastuvõtlikud kulumisele ja rebenemisele, mille tulemuseks on aja jooksul halvem kvaliteet.
- DVD-d on palju väiksemad ja kompaktsemad kui VHS-kassetid, mistõttu on neid lihtsam hoida ja transportida. Lisaks pakuvad DVD-d lisafunktsioone, nagu stseenivalik, subtiitrid ja erifunktsioonid, mis pole VHS-kassettidel saadaval.
- VHS-mängijaid on üha raskem leida ja hooldada ning paljud inimesed on üle läinud DVD-mängijatele või digitaalsetele voogedastusteenustele. Kuigi mõned kollektsionäärid eelistavad endiselt nostalgilistel või sentimentaalsetel põhjustel VHS-i, peetakse DVD-sid koduse meelelahutuse jaoks praktilisemaks ja mugavamaks võimaluseks.
VHS vs DVD
VHS (Video Home System) on analoogsalvestus- ja taasesitussüsteem video ja heli jaoks, kasutades magnetlintkassette. DVD (Digital Versatile Disc) on digitaalse optilise plaadi salvestusvorming, mis pakub suurepärast video- ja helikvaliteeti, suuremat vastupidavust ja interaktiivseid funktsioone.
VHS oli üks esivanematest, kes oli meediumisalvestuse pioneer. Seda kasutati videofailide salvestamiseks lindile. 1970. aastal tutvustati VHS-i kui magnetlintide täiustatud versiooni.
VHS-i heli- või videoandmete salvestamiseks või taasesitamiseks oli vaja VHS-salvestit.
Vaatamata piirangutele jätkas see meediatööstuse valitsemist visuaalsete andmete salvestamisel kuni CD ja DVD kasutuselevõtuni, mis osutus väga häirivaks. DVD kasutuselevõtt oli VHS-tööstuse allakäigu algus.
DVD on optiline ketas, mis salvestab andmed digitaalsel kujul. DVD-delt andmete salvestamine ja toomine oli VHS-iga võrreldes väga tõhus ja kiirem. Lisaks pakkus optiline ketas eelkäijaga võrreldes rohkem salvestusruumi.
Võrdlustabel
Võrdluse parameeter | VHS | DVD |
---|---|---|
Kastid | Video kodusüsteem. | Digitaalne video ketas. |
Salvestusrežiim | Analoogvorming. | Digitaalne formaat. |
Leiutamise aasta | Leiutati 1995. aastal ja toodi turule 1996. aastal. | Leiutati aastal 1970 ja esmakordselt toodi turule 1976. aastal. |
Päritoluriik | Jaapan | USA ja Jaapan vastutasid DVD eest, kuna selle lõid koostöös tööstushiiglased, nagu Sony, Toshiba ja Time Warner Inc. |
Ladustamisvõimsus | Maksimaalselt kaks gigabaiti tihendamata andmeid. | Ühepoolsel DVD-l vähemalt 4.7 gigabaiti andmemahtu. |
Kaal | 212 grammi. | 16 grammi. |
Füüsiline välimus | Ristkülikukujuline. | Ümmarguse kujuga. |
Kasutamine praeguse seisuga | See on aegunud. | See on siiani kasutusel. |
Mis on VHS?
VHS (Video Home System) oli kunagi populaarne visuaalse teabe salvestamise, salvestamise ja hankimise salvestusruum. See salvestab andmed oma magnetlindi rullikule. Andmed salvestatakse magnetlindile analoogvormingus.
Lindi laius ei ületaks poolt tolli. Varasemas etapis salvestasid videokaamerad videod VHS-lindile. Andmed salvestatakse VHS-vormingus.
Video taasesitamiseks oli vaja videokassettmakki (VCR). Videomakil oli kaks võimalust nii video salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Videopleier sai ainult videot taasesitada.
Andmete taasesitamine VHS-lindilt on järgmine. VHS-lint koosneb magnetlindi rullist. See lint kantakse mängijasse sisestamisel ühelt rullikult teisele.
Kui lint haavatakse teisele rullikule, läheb see üle taasesituspea. See pea vastutab signaali lugemise ja analoogsignaali visuaalseks (heli- või video-) kanaliks tagasi muutmise eest.
VHS-lindil on kolm režiimi. Need on pikendatud esituse (EP), standardesituse (SP) ja pika esituse (LP) režiimid. EP režiimis kasutades saab VHS-ile salvestada maksimaalselt 540 minuti pikkust videot.
VHC-lindi kasutuselevõtt murdis televisioonitööstuse monopoli. Inimesed said salvestada soovitud programmi televisioonis ja seda hiljem vaadata. See funktsioon võimaldas VHS-il selle vabastamisel turuosa võita.
Mis on DVD?
DVD tähistab digitaalset videoplaati. See on optiline ketas, mis salvestab andmeid digitaalsel kujul.
Kuigi DVD-vorming ja selle olemasolu sai alguse alles 1995. aastal, sai optiliste ketaste kontseptsioon alguse enne VHS-i väljaandmist 1970. aastal.
The consumer-based optical disc was launched in the year 1978 by Laser Disc. The format did not gain acceptance and this search for a viable format led to the creation of the .vcd (Video CD) format.
Samal aastal lõid globaalsed hiiglased elektroonilises ruumis veel kaks formaati. MMCD-vorming, mida toetasid Philips ja Sony ning SD (supertihedus) plaat, Toshiba ja teised, tõi kaasa vastasseisu standardvormingu kasutuselevõtul.
Hiljem avaldas tehnilise töörühma (Apple, IBM, Sun Microsystems, Dell ja teised turuliidrid) tõid kahe grupi (MMCD ja SD) vahele kompromissi ning arenes välja uus formaat nimega DVD.
DVD-l oli sarnasusi ülitihedusega plaadiga, välja arvatud see, et DVD oli ühepoolne plaat, millel oli lisavarustusena kahekihiline plaat. Nii sai ühepoolne DVD salvestusmahuks 4.7 GB ja kahepoolse plaadi jaoks 8.5 GB.
DVD-kirjutajat või -kirjutajat kasutatakse andmete DVD-le kirjutamiseks. See draiv vastutab ka andmete lugemise eest DVD-lt. Andmed salvestatakse digitaalses vormingus (binaarandmed 1-dest ja 0-dest).
DVD kihil on arvukalt mikroskoopilisi auke, kuhu digitaalne teave kodeeritakse. DVD-draivi optiline allikas aitab andmeid hankida või salvestada.
Selle tõhusus kvaliteetsete andmete salvestamisel toob kaasa selle buumi turul. Peagi hakkas DVD tungima kõikidesse valdkondadesse ja lõpetas VHS-i monopoli, muutes VHS-kassetid aegunuks.
Peamised erinevused VHS-i ja DVD vahel
- VHS-kassett salvestab andmed analoogvormingus, DVD aga digitaalvormingus.
- VHS salvestab andmeid magnetlindi abil, samas kui DVD puhul kasutatakse optilist allikat.
- DVD suudab salvestada rohkem andmeid kõrge kvaliteediga kui VHS-kassett, mis salvestab andmeid madala kvaliteediga. Veelgi enam, VHS-kassetid kipuvad kergesti viga saama, kuid DVD-d osutusid usaldusväärseks, kuna need olid kompaktsed ja õhukesed.
- VHS-kassetile ei saa loota pikaajaliseks säilitamiseks selle analoogsuse ja paljude liikuvate osade tõttu. DVD ületab kõik VHS-lindi piirangud.
- VHS-kassett ja seadmed on turult välja tõrjutud, samas kui DVD-d naudivad endiselt lõviosa.
- https://www.econstor.eu/bitstream/10419/27761/1/605284490.PDF
- http://hsrc.himmelfarb.gwu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1050&context=libfacpres
Viimati värskendatud: 21. juulil 2023
Sandeep Bhandaril on arvutite bakalaureusekraad Thapari ülikoolist (2006). Tal on 20-aastane kogemus tehnoloogia vallas. Ta tunneb suurt huvi erinevate tehnikavaldkondade, sealhulgas andmebaasisüsteemide, arvutivõrkude ja programmeerimise vastu. Tema kohta saate tema kohta rohkem lugeda bio-leht.
VHS-i ja DVD mõju meediatööstusele on selles artiklis hästi sõnastatud, tutvustades nende panust ja piiranguid.
Nõus, et ajaloolist tähtsust ja üleminekut analoogsalvestuselt digitaalsele rõhutatakse tõhusalt.
Artikkel tõstab tõhusalt esile VHS-ilt DVD-le ülemineku revolutsioonilist mõju, selgitades digitaalse salvestamise asjakohasust ja edusamme.
Ma ei saanud rohkem nõustuda. Arutelu VHS-i ja DVD rolli üle meediumisalvestuse kujundamisel on nii valgustav kui ka veenev.
VHS-i ja DVD võrdlus rõhutab transformatiivset tehnoloogilist nihet, mis on andmesalvestustavad ümber kujundanud.
VHS-ilt DVD-le üleminek oli tõepoolest andmesalvestuse oluline verstapost. DVD digitaalne formaat tõi VHS-lintidega võrreldes oluliselt kaasa kvaliteedi ja mugavuse paranemise.
VHS-i ja DVD võrdlus toob selgelt esile digitaalvormingu pakutavad edusammud.
VHS-i ja DVD-de funktsionaalsuse ja piirangute põhjalik analüüs toob esile olulise ülemineku analoogsalvestuselt digitaalsele, näidates andmesalvestuse tehnoloogilisi edusamme.
Nõus, artikkel pakub põhjalikku võrdlust VHS-i ja DVD vahel, illustreerides tõhusalt andmete salvestamise tehnoloogia paradigma muutust.
See artikkel esitas põhjaliku võrdluse andmesalvestusseadmete arengu kohta VHS-ist DVD-le. Huvitav on teada saada andmete salvestamise ajaloost ja tehnoloogilistest edusammudest.
Nõustun, ajalooline kontekst ja tehnoloogilised üksikasjad on hästi lahti seletatud.
VHS-i ja DVD-de üksikasjalik selgitus koos nende mõjuga muudab lugemise põhjalikuks. Erinevused salvestusmahus, kaalus ja hoiurežiimis on eriti põnevad.
Ma leidsin, et võrdlustabel on üsna informatiivne, jäädvustades lühidalt VHS-i ja DVD-i peamised erinevused.
Nõus, tehnilised üksikasjad ja ajalooline tähtsus on kogu artiklis hästi esitatud.
Intrigeerivad ülevaated andmesalvestusseadmete, alates VHS-ist kuni DVD-ni, arengusse pakuvad veenvat vaatenurka revolutsioonilistele edusammudele, mis on kujundanud tänapäevaseid salvestustavasid.
Kindlasti pakub artikkel kaasahaaravat uurimistööd üleminekust VHS-ilt DVD-le, heidates valgust digitaalse salvestuse muutlikule mõjule.
Artikkel pakub väärtuslikku võrdlust VHS-i ja DVD vahel, valgustades nende funktsioone, kasutamist ja võimalikku üleminekut VHS-kassettidelt.
Võrdlustabel annab selge ülevaate VHSi ja DVD erinevustest, muutes nende vastavate atribuutide mõistmise lihtsamaks.
Tõepoolest, üleminek VHS-ilt DVD-le kujutas endast olulist nihet salvestustehnoloogias.
Artiklis võrreldakse VHS-i ja DVD-sid põhjalikult, pakkudes nüansirikast arusaama nende vastavatest funktsionaalsusest ja mõjust andmesalvestuse arengule.
Artikkel kajastab tõhusalt revolutsioonilist üleminekut VHS-ilt DVD-le, valgustades andmesalvestuse muutlikke edusamme.
VHS-i ja DVD-de funktsioonide üksikasjalik jaotus annab täieliku ülevaate nende olulisusest andmesalvestusel.
VHS-i ja DVD-de põhjalik uurimine alates nende funktsionaalsusest kuni rollini meediumisalvestuses annab põhjaliku ülevaate nendest võtmesalvestusseadmetest.
Absoluutselt annab artikkel täieliku ajaloolise ja tehnilise ülevaate nii VHS-ist kui ka DVD-st.