Süü vs süüdimõistmine: erinevus ja võrdlus

Kuriteo või patu toimepanemine võib tekitada palju emotsioone ja inimene, kes seda tunneb, läbib palju erinevaid etappe. Sageli kasutatakse kahte sõna, süü ja veendumus, teineteise kohta sünonüümidena.

Kuid nende kahe vahel on peen piir ja see tekitab suuri erinevusi seda kogevate inimeste elus.

Võtme tagasivõtmine

1. Süütunne on kahetsus või kahetsus millegi valesti tegemise pärast, samas kui veendumus on kindlalt kinni peetud veendumus või arvamus.
2. Süütunne tuleneb inimese tegudest, samas kui isiklikud väärtused, tõekspidamised ja põhimõtted mõjutavad veendumust.
3. Süütunne võib viia isikliku kasvu ja enesetäiendamiseni, samas kui veendumus võib suunata otsuste langetamist ja käitumist.

Süü vs süüdimõistmine

Süütunne viitab kahetsusele või vastutusele süülise teo eest, olgu see siis tahtlik või juhuslik, või isiklikule emotsionaalsele reaktsioonile süüteole. Süüdimõistmine on süü õiguslik tuvastamine kohtus, kus kostja on väljaspool mõistlikku kahtlust süüdi tunnistatud.

Süütunnet tuntakse siis, kui inimene mõistab, et on isiklikul tasandil midagi valesti teinud. See ei ole juriidiline termin, vaid lihtsalt emotsioon.

See viib tunde häbi inimene kogeb ja lõpuks meeleheide. Kuid kui ta sellest kahetsusest taastub, tunneb ta, et peaks midagi paremini tegema.

Süüdimõistmine seevastu on lihtsalt juriidiline termin, mida kohus kasutab.

Kriminaalasja esitamisel kohtusse astub asjas süüdistatav isik vandekogu või kohtuniku ette ja kui isik jääb süüdi, mõistetakse talle kohtu normide kohaselt karistus.

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Süü	Süüdimõistmine
allikas	Süü allikaks võib olla indiviidi eneseteostus.	Süüdimõistmine toimub ainult siis, kui teda süüdistatakse kohtus.
efektid	Häbi, lootusetus, hoolimatus iseenda suhtes	Lootus, jaatus, oma kuriteo aktsepteerimine, tung reformida
Karistus	See sõltub ainult inimesest.	Siin aga saab süüdistatav kohtu poolt karistuse.
Kontotatsioon	Positiivne	negatiivne
Liigid	Süütunde on kahte tüüpi – sobivad ja sobimatud	Süüdimõistmist võib erinevate kuritegude puhul olla mitut tüüpi.

Mis on süütunne?

Üldjuhul vaadatakse süüd negatiivse varjundiga või pigem millegi, mis peaks olema häbi kohta. Kuid seda võib vaadelda kui teadmist, kui keegi on midagi valesti teinud.

See on omamoodi etalon, mis viitab kellegi poolt rikutud käitumisele või osutab sellele.

Teisest küljest võib süütunnet seostada kahetsustundega. Omandiõigust või vastutust peab kandma inimene, kes tunneb end milleski süüdi.

Tavaliselt juhtub see, et inimene, kes tunneb end süüdi, tunneb tungivat vajadust vabaneda kahetsusest või valust, mis on tingitud millegi valesti tegemisest.

Kui inimene kannatab süütunde käes, püüab ta seda süüd paljastada või kellegagi jagada, et see koorem vabastada. Seda ei sisestata kunagi.

Süütunne nõuab empaatiatunnet ja seda peetakse millekski heaks. Kuid on teatud määral süütunnet, mida peetakse ebatervislikuks ja ebaproduktiivseks ning seda nimetatakse sobimatuks süüks.

Põhjus, miks süütunnet peetakse millekski heaks, on see, et see kipub viima mingisuguse muutuseni. See näitab tüüpi parandusmeetmeid.

See näitab, et inimene, kes tunneb end süüdi, on empaatiline ja empaatiat peetakse positiivseks omaduseks.  

Mis on veendumus?

Sõnal süüdimõistmine on seos kohtuga. Isik tunnistatakse süüdi mõistetuks, kui ta tunnistatakse süüdi kuriteo toimepanemises.

See on kohtuasja leidmisega seotud juriidiline termin. Neid mõisteid kasutatakse siis, kui isiku vastu algatatakse kriminaalasi või kohtuasi.

Nüüd võib süüdistataval olla kaks tagajärge – ta vabaneb kõigist süüdistustest ja vastasel juhul saab süüdistatava süüdi mõista.

Tegemist on kriminaalkohtu otsusega, mille kohaselt mõistetakse süüdistatav süüdi. Seetõttu võib seda määratleda kui kohtut, mis mõistab süüdi süüdimõistva isiku üle.

Nii et seda süüdimõistmise või süüdimõistmise seisundit, mida nimetatakse süüdimõistmiseks, ei saa asendada sõnaga "süü".

Siin on seotud konkreetse riigi õigussüsteem, mis muudab selle olemuselt tõsisemaks.

See, kas süüdistatav on süüdi mõistetud või mitte, sõltub täielikult kohtunikust või žüriist ja kohtus esitatud tõenditest või tõenditest.

Pärast süüdimõistmist muutub süüdistatav kurjategija ja talle määratakse karistus vastavalt tema kuriteo raskusastmele.

Süüdimõistva otsuse tegemiseks peab juhtum olema kohtus vandekohtu või kohtuniku ees esindatud ning järgima teatud standardeid.

Seega hõlmab süüdimõistmine juriidilist protsessi, mida tuleks rangelt järgida, kuna sellest sõltub inimese elu.

Peamised erinevused süü ja süüdimõistmise vahel

1. Süütunne on mõiste, mida võhikud kasutavad teatud meeleseisundi tähistamiseks. Kuid süüdimõistmine on juriidiline termin.
2. Süütunne tekib pärast seda, kui inimene paneb toime midagi, mida ta peab ebaeetiliseks. Kuid süüdimõistmine toimub kohtus. 
3. Süütunnet võib pidada millekski positiivseks. Kuid süüdimõistmine leiab aset siis, kui keegi paneb toime kuriteo ja saab kohtus tõestust. Seega ei saa seda pidada millekski positiivseks. 
4. Süüd ei ole vaja tõestada ja inimene peaks sellest aru saama. Kuid süüdimõistmine nõuab tõendeid.
5. Süütunne võib jätta seda tundvale inimesele raske koorma. See võib panna teid tundma häbi ja lootusetust. Kuid veendumus, teiselt poolt, toob lootust ja muudab koorma kergeks. 

viited

1. https://psycnet.apa.org/getdoi.cfm?doi=10.1037/0022-3514.62.2.318
2. https://psycnet.apa.org/record/1990-97773-004

Viimati värskendatud: 13. juulil 2023