Teadus vs sotsiaalteadus: erinevus ja võrdlus

Teadus viitab füüsikalise ja loodusmaailma süstemaatilisele uurimisele vaatluse, katsetamise ja tõenduspõhise arutlemise kaudu, keskendudes kvantifitseeritavatele nähtustele ja mida juhivad sellised põhimõtted nagu teaduslik meetod. Sotsiaalteadus seevastu hõlmab distsipliine, mis uurivad inimeste käitumist, ühiskondi ja kultuure, kasutades metoodikaid, mis ühendavad empiirilisi uuringuid kvalitatiivse analüüsiga, et mõista sotsiaalseid nähtusi, institutsioone ja interaktsioone erinevates kontekstides, sealhulgas psühholoogias, sotsioloogias, antropoloogias ja majandusteadus.

Võtme tagasivõtmine

1. Teadus puudutab loodusmaailma ja selle nähtusi, sotsiaalteadus aga inimeste käitumist ja sotsiaalset suhtlust.
2. Teadus tugineb ennustuste tegemiseks empiirilistele tõenditele ja katsetele, samas kui sotsiaalteadus kasutab andmete analüüsimiseks kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid.
3. Kui teaduse eesmärk on selgitada loodusnähtusi, siis sotsiaalteaduste eesmärk on mõista ja parandada inimühiskonda.

Teadus vs sotsiaalteadus

Teadus püüab mõista loodusmaailma empiirilise vaatluse, hüpoteeside testimise, katsetamise ja teoreetilise modelleerimise kaudu. Ühiskonnateadus tegeleb inimkäitumise, sotsiaalsete struktuuride ning meie elu kujundavate kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste institutsioonide mõistmisega.

Võrdlustabel

tunnusjoon	teadus	Sotsioloogia
Teema	Loodusmaailm ja selle nähtused (nt füüsika, keemia, bioloogia, geoloogia)	Inimkäitumine ja ühiskond (nt psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandus, politoloogia)
Eesmärgid	Mõista, seletada ja ennustada loodusnähtusi	Inimese käitumise ja sotsiaalsete nähtuste mõistmine, selgitamine ja ennustamine
Meetodid	Kasutab peamiselt kontrollitud katseid, vaatlust ja andmete analüüsi	Kasutab erinevaid meetodeid, nagu küsitlused, intervjuud, ajalooline analüüs, juhtumiuuringud ja katsed (mõnikord mitte rangelt kontrollitud seadetes)
Seadused	Eesmärk on avastada loodusmaailma reguleerivaid universaalseid seadusi ja põhimõtteid	Keskendutakse mustrite, suundumuste ja suhete tuvastamisele ühiskondades ja inimkäitumises, tunnistades ajaloolise ja kultuurilise konteksti mõju
Objektiivsus	Püüdleb objektiivsuse poole ja minimeerib eelarvamuste mõju vaatlustes ja tõlgendustes	tunnistab inimkäitumise ja sotsiaalse maailma uurimisega kaasnevat subjektiivsust, kuid püüdleb ranguse ja eetiliste uurimistavade poole
replikatsioon	Leiud peaksid olema korratavad ja kontrollitavad teiste tehtud katsete kaudu	Tulemusi võivad mõjutada kultuurikontekstid ja ajaloolised asjaolud, mis muudab täpse replikatsiooni keeruliseks, kuid sarnaste mustrite kinnitamine erinevates olukordades võib tõendeid tugevdada.

Mis on Teadus?

Teadus on süstemaatiline ettevõtmine, mis kogub ja korrastab teadmisi universumi kohta testitavate seletuste ja ennustuste kujul. See hõlmab suurt hulka erialasid ja metoodikaid, mille eesmärk on mõista loodusmaailma, selle nähtusi ja aluspõhimõtteid.

Teaduse omadused

1. Empiiriline vaatlus: Teadus tugineb empiirilistele tõenditele, mis on saadud loodusmaailma vaatlustest. Süstemaatilise vaatluse ja katsetamise kaudu koguvad teadlased andmeid hüpoteeside sõnastamiseks ja kontrollimiseks.
2. Empiirilised tõendid ja reprodutseeritavus: Teaduslikud leiud põhinevad empiirilistel tõenditel, mida sõltumatud teadlased saavad korrata. Reprodutseeritavus tagab teaduslike järelduste usaldusväärsuse ja paikapidavuse.
3. Kontrollitavus ja võltsitavus: Teaduslikud hüpoteesid ja teooriad peavad olema kontrollitavad ja potentsiaalselt falsifitseeritavad. See tähendab, et nendega võib teha katseid või vaatlusi, mis võivad tõestada, et nad eksivad. Võimalus hüpoteese võltsida eristab teaduslikke väiteid mitteteaduslikest.
4. Teooria ehitamine ja läbivaatamine: Teadus hõlmab loodusnähtusi seletavate teooriate konstrueerimist ja täpsustamist. Teooriad on raamistikud, mis korraldavad ja tõlgendavad empiirilisi vaatlusi. Need arenevad uute tõendite ja arusaamade põhjal pideva testimise, läbivaatamise ja täiustamise kaudu.

Teaduse meetodid

1. Vaatlus ja katsetamine: Vaatlus hõlmab süstemaatiliselt andmete kogumist loodusnähtuste otsese vaatluse või mõõtmise teel. Katsetamine hõlmab muutujatega manipuleerimist kontrollitud tingimustes, et testida hüpoteese ja luua põhjus-tagajärg seoseid.
2. Hüpoteesi kujunemine: Hüpoteesid on esialgsed selgitused või ennustused vaadeldavate nähtuste kohta. Need on sõnastatud eelnevate teadmiste, tähelepanekute ja loogiliste arutluste põhjal.
3. Andmete analüüs ja tõlgendamine: Kui andmed on kogutud, analüüsivad teadlased neid statistiliste ja matemaatiliste meetodite abil, et tuvastada mustreid, seoseid ja suundumusi. Tõlgendamine hõlmab andmete mõtestamist olemasolevate teooriate ja raamistike kontekstis.
4. Vastastikune eksperdihinnang ja avaldamine: Teadusuuringud läbivad enne mainekates teadusajakirjades avaldamist valdkonna ekspertide range vastastikuse eksperdihinnangu. Vastastikune eksperdihinnang tagab teaduslike leidude kvaliteedi, kehtivuse ja usaldusväärsuse.

Teaduse harud

• Loodusteadused: näiteks füüsika, keemia, bioloogia, astronoomia ja maateadused, mis uurivad füüsilist ja loodusmaailma.
• Sotsiaalteadused: näiteks psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandus ja politoloogia, mis keskenduvad inimeste käitumisele, ühiskondadele ja kultuuridele.
• Formaalsed teadused: näiteks matemaatika, loogika ja teoreetiline arvutiteadus, mis uurivad abstraktseid mõisteid ja formaalseid süsteeme.

Mis on sotsiaalteadus?

Sotsiaalteadus on lai õppevaldkond, mis hõlmab inimkäitumise, ühiskondade ja kultuuride mõistmisele pühendatud erialasid. See kasutab mitmesuguseid metoodikaid, et uurida sotsiaalseid nähtusi, institutsioone ja interaktsioone erinevates kontekstides.

Ühiskonnateaduse tunnused

1. Interdistsiplinaarne lähenemine: Ühiskonnateadus tugineb mitmele erialale, sealhulgas psühholoogiale, sotsioloogiale, antropoloogiale, majandusele, politoloogiale, geograafiale, ajaloole ja keeleteadusele, et analüüsida keerulisi sotsiaalseid nähtusi erinevatest vaatenurkadest.
2. Keskenduge inimkäitumisele ja ühiskonnale: Sotsiaalteadused uurivad inimeste käitumist, sotsiaalseid interaktsioone, kultuurinorme, ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. Selle eesmärk on mõista, kuidas üksikisikud ja rühmad sotsiaalses kontekstis mõtlevad, tunnevad ja käituvad.
3. Kontekstuaalne analüüs: Sotsiaalteadlased uurivad sotsiaalseid nähtusi nende kultuurilises, ajaloolises, poliitilises, majanduslikus ja keskkonna kontekstis. Nad uurivad erinevate tegurite koosmõju, mis kujundavad üksikisikute käitumist ja ühiskonna dünaamikat.
4. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid: Ühiskonnateaduses kasutatakse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite kombinatsiooni. Kvalitatiivsed meetodid, nagu intervjuud, vaatlused ja juhtumiuuringud, annavad põhjaliku ülevaate inimeste kogemustest ja tähendustest. Kvantitatiivsed meetodid, sealhulgas uuringud, katsed ja statistiline analüüs, võimaldavad teadlastel kvantifitseerida ja analüüsida mustreid ja seoseid suurtes andmekogumites.

Ühiskonnateaduse meetodid

1. Vaatlus ja välitööd: Sotsiaalteadlased viivad läbi vaatlusi ja välitöid, et uurida sotsiaalseid nähtusi looduskeskkonnas. Nad sukelduvad kogukondadesse, organisatsioonidesse või kultuuridesse, et saada vahetu ülevaade inimeste käitumisest, suhtlusest ja sotsiaalsest dünaamikast.
2. Küsitlused ja küsimustikud: Uuringuid ja küsimustikke kasutatakse tavaliselt andmete kogumiseks suurtest üksikisikute valimitest. Sotsiaalteadlased kavandavad küsitlusi, et koguda teavet hoiakute, uskumuste, arvamuste ja käitumise kohta konkreetsetel teemadel.
3. Intervjuud ja fookusgrupid: Intervjuud ja fookusgrupid hõlmavad osalejatega suhtlemist struktureeritud või poolstruktureeritud aruteludes, et uurida nende vaatenurki, kogemusi ja arusaamu. Need kvalitatiivsed meetodid annavad rikkalikke ja nüansirikkaid andmeid üksikisikute mõtete ja käitumise kohta.
4. Andmete analüüs ja tõlgendamine: Sotsiaalteadlased analüüsivad andmeid, kasutades statistilisi meetodeid, kvalitatiivset kodeerimist ja temaatilist analüüsi, et tuvastada mustreid, suundumusi ja seoseid. Nad tõlgendavad leide olemasolevate teooriate ja raamistike kontekstis, tehes järeldusi sotsiaalsete nähtuste ja nende tagajärgede kohta.

Ühiskonnateaduste harud

• Psühholoogia: uurib individuaalset käitumist, tunnetust, emotsioone ja vaimseid protsesse.
• Sotsioloogia: Analüüsib sotsiaalseid institutsioone, struktuure, rühmi ja suhteid ühiskondades.
• Antropoloogia: uurib inimkultuure, ühiskondi ja käitumist ajas ja ruumis.
• Ökonoomika: uurib kaupade ja teenuste tootmist, levitamist ja tarbimist, samuti majanduslikku käitumist ja otsuste tegemist.
• Politoloogia: uurib poliitilisi süsteeme, institutsioone, käitumist ja võimu dünaamikat ühiskondades.

Peamised erinevused teaduse ja sotsiaalteaduste vahel

• Teema:
  • Teadus keskendub peamiselt füüsikalise ja loodusmaailma uurimisele, sealhulgas selliste nähtuste uurimisele nagu aatomid, keemilised reaktsioonid, bioloogilised protsessid ja taevakehad.
  • Sotsiaalteadus seevastu keskendub inimkäitumise, ühiskondade, kultuuride ja sotsiaalsete interaktsioonide mõistmisele erinevates kontekstides.
• Metoodikad:
  • Teadus kasutab loodusnähtuste objektiivseks uurimiseks valdavalt empiirilisi meetodeid, sealhulgas eksperimenteerimist, vaatlust ja matemaatilist modelleerimist.
  • Sotsiaalteaduses kasutatakse inimeste käitumise, hoiakute ja sotsiaalse dünaamika uurimiseks kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombinatsiooni, nagu küsitlused, intervjuud, vaatlused ja statistiline analüüs.
• Teadmise olemus:
  • Teaduslikke teadmisi iseloomustab nende empiiriline alus, testitavus ja võltsitavus, kusjuures teooriad arenevad süstemaatilise vaatluse, katsetamise ja vastastikuse eksperdihinnangu kaudu.
  • Sotsiaalteaduslikke teadmisi kujundavad kultuurilised, ajaloolised ja kontekstuaalsed tegurid ning teooriad põhinevad sotsiaalsete nähtuste ja interaktsioonide tõlgendustel, mis võivad olla allutatud erinevatele vaatenurkadele ja tõlgendustele.
• Filiaalid ja distsipliinid:
  • Teadus hõlmab erinevaid harusid, nagu füüsika, keemia, bioloogia, astronoomia ja maateadused, millest igaüks keskendub loodusmaailma konkreetsetele aspektidele.
  • Sotsiaalteadus hõlmab selliseid distsipliine nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandus, politoloogia ja geograafia, mis uurivad inimeste käitumist, ühiskondi, kultuure ja sotsiaalseid institutsioone.
• Eesmärk ja rakendused:
  • Teaduse eesmärk on mõista loodusseadusi, nähtusi ja protsesse, mis viivad tehnoloogiliste edusammude, innovatsiooni ja praktiliste rakendusteni sellistes valdkondades nagu meditsiin, inseneriteadus, põllumajandus ja keskkonnakaitse.
  • Sotsiaalteadus püüab analüüsida ja mõista inimeste käitumist, sotsiaalseid struktuure ja kultuuridünaamikat, kasutades rakendusi sellistes valdkondades nagu poliitika kujundamine, haridus, tervishoid, majandus ja kogukonna areng.

viited

1. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1751157709000698
2. https://www.jstor.org/stable/43760468?seq=1

Viimati värskendatud: 01. märts 2024