Tort vs kuritegevus: erinevus ja võrdlus

Deliktid on tsiviilõiguslikud süüd, mis põhjustavad üksikisikutele kahju või kahju, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Neid käsitletakse tsiviilhagide kaudu, milles taotletakse hüvitist. Teisest küljest on kuriteod riigi või avalikkuse vastu suunatud süüteod, mille eest esitab valitsus süüdistuse ja mille tagajärjeks võivad olla kriminaalkaristused, nagu rahatrahv või vangistus.

Võtme tagasivõtmine

1. Deliktiõigus on tsiviilõigus, mis põhjustab teisele isikule kahju või kahju, mille tulemuseks on õigusvastutus ja võimalik kahju hüvitamine kannatanule.
2. Kuritegu on tegu või tegevusetus, mis rikub seadust ja võib kaasa tuua karistuse, näiteks rahatrahvi või vangistuse, mille määrab juhtiv ametiasutus.
3. Peamine erinevus nende kahe vahel seisneb nende juriidilises olemuses: deliktiõigused on hüvitisele keskendunud tsiviilõiguserikkumised. Samas on kuriteod ühiskonnavastased süüteod, mille fookuses on karistus.

Tort vs kuritegevus

Kahju on tsiviilõiguslik süütegu, mis põhjustab teisele isikule kahju või kahju, millega kaasneb õigusrikkuja vastutus, kusjuures kahju on tsiviilõigus, mis kahjustab üksikisiku huve. Kuritegevus on ühiskonnavastane süütegu, mis on riigi poolt kriminaalkorras karistatav.

Delikt on uus sõna kuritegevuse maailmas. Ehkki seda peetakse kuritegevuseks, on selle kasutamine peenelt erinev. Deliktiõigus on isiku süüline tegu, mis põhjustab inimesele märkimisväärseid vaimseid või füüsilisi kannatusi või kahju.

Kuritegu on solvav ja ebaseaduslik tegu, mis kutsub esile ägeda hukkamõistu seadus ja ühiskonda. See on alati tahtlik ja põhjustab ohvrile suurt kahju, isegi elukaotusi.

---

 

Võrdlustabel

tunnusjoon	Piinamine	Kuritegevus
Vale olemus	Kodaniku eksimus	Avalik viga
Kaasatud osapooled	Ohver (hageja) vs. rikkuja (kostja)	Riik (prokuratuur) vs süüdistatav
Eesmärk	Kahjude hüvitamine	Kurjategija karistus ja heidutus
Tõendamiskohustus	Tõendite ülekaal (tõenäolisem kui mitte)	Väljaspool põhjendatud kahtlust
Hoolduse standard	Hooletus, range vastutus või tahtlik tegu	Mens rea (süüdimõistus) on sageli nõutav
Kohtusüsteem	Tsiviilkohus	Kriminaalkohus
Õiguskaitsevahendid	Rahaline kahjutasu, ettekirjutused	Trahv, vangistus, tingimisi vangistus
Näited	Hooletus (autoõnnetus), laimamine, tootevastutus	Vargus, kallaletung, mõrv

---

 

Mis on Tort?

Kahjumääratlus

Deliktit võib määratleda kui tsiviilõigusrikkumist, mis põhjustab üksikisikule kahju või kahju, mis toob kaasa õigusrikkuja vastutuse. See hõlmab laia valikut tegevusi, alates tahtlikest tegudest kuni hooletu käitumiseni ja isegi range vastutuse rikkumisteni.

Kahjude liigid

Tahtlikud kahjud

Tahtlikud kahjud tekivad siis, kui isik sooritab tahtlikult tegusid, mis põhjustavad teisele kahju. Näited hõlmavad kallaletungi, vägivallatsemist, võltsitud vangistust ja rikkumist.

Hooletuse kahjud

Hooletus hõlmab mõistliku hoolitsuse tegemata jätmist, mille tulemuseks on kahju teistele. Hooletuse peamised elemendid hõlmavad hoolsuskohustust, kohustuste rikkumist, põhjuslikku seost ja kahju hüvitamist. Tavalisteks näideteks on autoõnnetused ja libisemisjuhtumid.

Range vastutuse kahjud

Range vastutus toob kaasa juriidilise vastutuse sõltumata süüst või kavatsusest. See kehtib teatud tegevuste või toodete kohta, mis on oma olemuselt ohtlikud, näiteks üliohtlikud tegevused või defektsed tooted.

Delikti elemendid

Hoolduskohustus

Hoolsuskohustus viitab seadusest tulenevale kohustusele käituda mõistlikult ja vältida teistele kahju tekitamist. Kohustuse olemasolu on vastutuse kehtestamisel otsustava tähtsusega.

Kohustuse rikkumine

Kohustuse rikkumine toimub siis, kui vastutav pool ei täida nõutavat hoolsusstandardit. See on hooletuse tõendamise võtmekomponent.

Põhjuslik seos

Põhjuslik seos tõendab seost kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. See hõlmab nii tegelikku põhjust (tegelikku põhjust) kui ka lähemat põhjust (juriidiline põhjus).

Kahjutasu

Kahjutasu viitab kahju kannatanule hüvitamisele. Need võivad olla majanduslikud (rahalised) või mittemajanduslikud (valu ja kannatused).

Kaitse deliktidele

Vastuseks deliktinõudele saab esitada mitu kaitset, sealhulgas nõusolek, enesekaitse, kaasaaitav hooletus ja riski võtmine. Iga kaitse eesmärk on leevendada või kõrvaldada vastutust väidetava süüteo eest.

Õiguskaitsevahendid deliktiõiguses

Hüvitavad kahjud

Hüvitatud kahju eesmärk on hüvitada kannatanule tegelikult kantud kahju, sealhulgas ravikulud, varaline kahju ja saamata jäänud töötasu.

Karistavad kahjud

Karistatava kahjutasu võidakse määrata, et karistada kostjat jõhkra käitumise eest ja takistada teisi sarnasest käitumisest.

Kohustuslik kergendus

Ettekirjutuse kohaldamine hõlmab kohtumäärust, mis kohustab kostjat lõpetama või tegema konkreetse toimingu. Seda nõutakse sageli siis, kui rahaline kahjutasu on ebapiisav.

 

Mis on kuritegevus?

Kuritegevuse defineerimine

A. Õiguslik perspektiiv

Kuritegevus viitab juriidilisest seisukohast tegudele või käitumisele, mis rikub kehtestatud seadusi ja määrusi. Õiguslikud määratlused on jurisdiktsiooniti erinevad, mistõttu on kuritegude analüüsimisel ülioluline arvestada kultuurilise ja õigusliku kontekstiga.

B. Ühiskondlik vaatenurk

Ühiskondlikust vaatenurgast võib kuritegevust määratleda kui käitumist, mis kaldub kõrvale aktsepteeritud sotsiaalsetest normidest. See hõlmab käitumist, mis häirib kogukondade harmoonilist toimimist ja võib põhjustada inimeste vahel kahju, hirmu või stressi.

Kuriteo liigid

A. Isiklikud kuriteod

1. Vägivallakuriteod: süüteod, mis hõlmavad füüsilist kahju või isikute kahjustamise ohtu, nagu rünnak, röövimine ja mõrv.
2. Varaga seotud kuriteod: varavastased kuriteod, sealhulgas sissemurdmine, vargus ja vandalism.

B. Valgekraede kuriteod

1. Pettus: petlikud tegevused, mille eesmärk on saada ebaausat või ebaseaduslikku kasu.
2. Omastamine: üksikisikule usaldatud raha omastamine.

C. Ohvriteta kuriteod

1. Narkokuriteod: kontrollitavate ainete omamise, levitamise või valmistamisega seotud kuriteod.
2. Prostitutsioon: Seksuaaltegevus raha eest.

D. Organiseeritud kuritegevused

1. Maffia ja jõukude tegevus: organiseeritud rühmade koordineeritud kuritegelik tegevus.
2. Rahapesu: Ebaseaduslikult saadud raha päritolu varjamine.

Kuriteo põhjused

A. Sotsioloogilised tegurid

1. Vaesus: Kuritegelikku käitumist soodustavad majanduslikud erinevused.
2. Käsitöö: Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse puudumine, mis mõjutab kuritegelikke kalduvusi.

B. Psühholoogilised tegurid

1. Vaimse tervise probleemid: Häired, mis mõjutavad käitumist ja otsuste tegemist.
2. Trauma ja väärkohtlemine: Kogemused, mis viivad halvasti kohanevate toimetulekumehhanismideni.

C. Keskkonnategurid

1. Naabruskonna mõju: kõrge kuritegevusega keskkond, mis soodustab kuritegelikku käitumist.
2. Narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine: Kuritegudele kaasaaitav ainete kuritarvitamine.

Ühiskondlikud tagajärjed

A. Kriminaalõigussüsteem

1. Korrakaitse: roll kuritegevuse ennetamisel, uurimisel ja kinnipidamisel.
2. Õigussüsteem: Kuritegudes süüdistatavate isikute kohtuotsus ja karistuse määramine.

B. Taastusravi ja karistus

1. Vanglate süsteem: vangistus- ja rehabilitatsioonimeetodid.
2. Kogukonna programmid: Alternatiivsed lähenemisviisid õigusrikkujate ühiskonda taasintegreerimiseks.

---

Peamised erinevused kahju ja kuritegevuse vahele

• Vale tegevuse olemus:
  • Kahju: Hõlmab üksikisiku või tema vara suhtes toime pandud tsiviilõiguslikku ülekohut või kahju, mille tulemuseks on rikkuja seaduslik vastutus.
  • Kuritegevus: Hõlmab avaliku õiguse rikkumist, kahjustades ühiskonda tervikuna, ja selle eest esitab valitsus süüdistuse.
• Hageja vs prokuratuur:
  • Kahju: Kannatanu (hageja) algatab hagi kahju hüvitamiseks.
  • Kuritegevus: Süüdistuse algatab valitsus ühiskonna nimel ja ohver võib olla tunnistaja, kuid ei juhi kohtumenetlust.
• Karistus:
  • Kahju: Õiguskaitsemeetmed hõlmavad tavaliselt hagejale määratud rahalist hüvitist (kahju).
  • Kuritegevus: Karistused võivad hõlmata rahatrahvi, tingimisi vangistust või muid riigi määratud karistusi.
• Kavatsus:
  • Kahju: Kavatsus võib olla või mitte; hooletusest võib vastutuse tekkimiseks piisata.
  • Kuritegevus: Sageli nõuab see süüdlast vaimset seisundit (mens rea), nagu kavatsus või kergemeelsus.
• Õigusmenetlused:
  • Kahju: Tsiviilhagi esitab kostja vastu hageja.
  • Kuritegevus: Süüdistatava suhtes algatab valitsus kriminaalmenetluse.
• Tõendamiskohustus:
  • Kahju: Üldjuhul peab hageja kostja vastutust tõendama tõendite ülekaaluga.
  • Kuritegevus: Prokurör peab tõendama kohtualuse süüd väljaspool mõistlikku kahtlust.
• Eesmärk:
  • Kahju: Eelkõige oli see suunatud kannatanule kantud kahjude hüvitamisele.
  • Kuritegevus: Peamiselt keskendunud karistamisele, heidutamisele ja ühiskonna kaitsmisele.
• Resolutsioon:
  • Kahju: Sageli lahendatakse kokkuleppe läbirääkimiste või tsiviilkohtumenetluse teel.
  • Kuritegevus: Lahendatud kriminaalmenetluse, kokkuleppemenetluse või alternatiivse karistuse kaudu.
• Näide:
  • Kahju: Autoõnnetus, mille tagajärjeks oli ettevaatamatusest kehavigastus.
  • Kuritegevus: Rööv on kuritegu, millega kaasneb vargus, mille eesmärk on jõu või ähvarduse abil kelleltki varast ilma jätta.

---

viited

1. https://heinonline.org/hol-cgi-bin/get_pdf.cgi?handle=hein.journals/bulr76&section=22
2. https://ir.law.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1185&context=articles

Viimati värskendatud: 08. märts 2024