Tuleviku tundmine on üks intrigeerivamaid aspekte, mida inimkond tahab välja mõelda. Soodsate tulemuste väärtuste ja tõenäosuste hindamine, mis kõik puudutab tulevikku.
Ennustusmõtte juurutamisega kaasneb ennustamise ja ennustamise mõiste.
Need 2 sõna tunduvad enamasti samad. Need ei ole väga keerulised ja üldises terminoloogias ajab enamik inimesi need kaks sõna segamini samaga. Kuid need on väga erinevad.
Seda seetõttu, et neid kasutatakse erinevates kontekstides.
Võtme tagasivõtmine
- Prognoosimine on tulevikutrendide hindamine minevikuandmete ja statistilise analüüsi põhjal, ennustamine aga intuitsiooni ja vaatluste põhjal tulevaste sündmuste kohta oletuste tegemist.
- Ennustamist kasutatakse erinevates valdkondades, näiteks rahanduses, majanduses ja ilmaennustustes, ennustamist aga spordis, poliitikas ja meelelahutuses.
- Ennustamine annab usaldusväärsema hinnangu tulevaste sündmuste kohta, samas kui prognoosimine on subjektiivsem ja seda võivad mõjutada isiklikud eelarvamused.
Prognoosimine vs ennustamine
Erinevus prognoosimine ja ennustamine on see, et ennustamine on ennustamise haru. Selle põhjuseks on asjaolu, et prognoosimine hõlmab mineviku ja praeguste andmete kogumist, et määrata kindlaks tuleviku tulemused. Ennustused ei puuduta alati tulevikku, st seda ei piira ükski aeg, nagu minevik või olevik.
Võrdlustabel
| Võrdluse parameeter | Prognoosimine | Ennustus |
|---|---|---|
| Faktori kohta | Prognoosimine tiirleb tulevaste tulemuste ümber. | Ennustus ei pruugi olla mures tuleviku pärast. |
| Andmed kogutud | Prognoosimine hõlmab mineviku ja praeguste andmete kogumist tulevaste tulemuste leidmiseks. | Ennustused ei põhine minevikul. Pigem annavad nad tulemuse võimaluse. |
| Tulemus | Sel juhul on tulemused tulevikustsenaarium, mis põhineb mineviku tegudel. | Tulemused on sel juhul loogiline analüüs, et hinnata mis tahes sündmuse toimumist. |
| loogiline | Prognoosimine selgitab minevikul ja olevikul põhineva analüüsi abil välja loogilise tulemuse. | Ennustused võivad olla ebaloogilised ja mõnel juhul võivad need olla |
| taotlus | Prognoosimine on rakendatav ja kasulik ainult majandus- ja meteoroloogiavaldkonnas. | Ennustamist rakendatakse enamikus valdkondades seni, kuni on olemas soodne või soovitud tulemus. |
Mis on prognoosimine?
Prognoosimine on üks meetod, mis hõlmab antud andmete nõuetekohast analüüsimist ja seejärel selle analüüsi põhjal tulemuse leidmist tulevikus.
Näiteks ennustada meteoori mõju Maale selle kiiruse ja struktuuri alusel.
Seega, kui räägime üldiselt, võib öelda, et prognoosimine on ennustus tulemus, mis juhtub tulevikus, tuginedes käitumisele ja faktidele minevikus ja olevikus.
See on väga kasulik meetod, mida kasutatakse valdkonnas ökonoomika ja meteoroloogia. Lisaks on ilmaennustamine inimeste seas väga populaarne ja seega ka üsna kasulik.
Mis on ennustamine?
Ennustamine on meetod, mis selgitab sündmuse võimalikkust tulevikus. See tähendab, et see annab võimaluse saada tulemus, mis põhineb selle soodsal viisil.
Seega, kui on tulemus, tuleb ka ennustus.
Sõna on tuletatud ladinakeelsest sõnast "pre", mis tähendab enne, ja "dicer", mis tähendab ütlemist. Selle meetodi kasutamine on laialt tuntud.
Teadaolevalt palkavad majandustehingutega seotud inimesed või ettevõtte spetsialistid ebakindlatel aegadel tuleviku ennustamiseks eksperte.
Peamised erinevused prognoosimise ja ennustamise vahel
- Ennustamine keskendub peamiselt tulevaste tulemuste ümber ja seetõttu peetakse seda meetodiks tulemuste määramiseks järgmistel päevadel. Ennustus hõlmab aga tulevikku, kuid ei piirdu sellega. Võib ennustada teatud toimuva või juhtunud olukorra tagajärgi.
- Prognoosides arvestatakse tuleviku määramisel nii minevikku kui ka olevikku. See tähendab, et kui eksperdil palutakse ennustada konkreetse koha ilma, vaatab ta praeguse päeva ja varasemate nädalate ilmamustreid, et tagada järgmise päeva ilmastikupilt. Kui rääkida ennustamisest, siis see ei ole seotud mineviku andmetega.
- Prognoosimise puhul on tulemuseks tulevane sündmus, mis jooksva päeva ja möödunud päevade analüüsi põhjal võib juhtuda. Samal ajal annab ennustus võimaluse konkreetse sündmuse toimumiseks igal ajahetkel.
- Prognoosanalüüs on prognoosianalüüsiga võrreldes loogilisem. See tähendab, et ennustamine võib kohati olla veider ja see ei pea olema mõistlik või praktiliselt rakendatav. Seega hõlmab ennustamine jooksvaid numbreid, samas kui prognoosimisel võetakse arvesse ka praktilisi tagajärgi.
- Prognoosimine on leidnud kasutust meteoroloogia ja majanduse valdkonnas. Prognoosimine on prognoosidest palju kasulikum, kui organisatsioon on suures hädas ja vajab ebakindluse ajal abikäsi. Seevastu ennustusi saab kasutada peaaegu igas sektoris. Sellel on lai kasutusala ja seetõttu rakendatakse seda suuremal määral, et määrata kindlaks soodsa seisundi tõenäosus. Prognoos tehakse seni, kuni on soodne olukord.
- https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2004GMS…150..335J/abstract
- https://psycnet.apa.org/record/1974-02325-001
Viimati värskendatud: 11. juunil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
Leidsin, et see artikkel on intellektuaalselt stimuleeriv ja väga informatiivne, selgitades muljetavaldava selgusega prognoosimise ja ennustamise erinevusi.
See artikkel selgitab tõhusalt prognoosimise ja prognoosimise vahelisi nüansse, valgustades prognoosimise protsessiga seotud loogilist analüüsi.
Nõustun, nende kahe eristamine on üsna selge ja täiesti loogiline.
Lõpuks on keegi erinevused sõnastanud viisil, mida on lihtne mõista ja raske vaidlustada.
Artikkel on suurepärane ülevaade prognoosimise ja ennustamise erinevustest. Erinevuste kokkuvõtte tegemisel on eriti abiks võrdlustabel.
Ma ei saa enam nõustuda, tabelivorming toob tõesti esile peamised kontrastid ja muudab erinevuste mõistmise lihtsamaks.
Täiesti nõus, erinevuste visuaalne esitus aitab suurepäraselt mõista prognoosimise ja ennustamise vastandlikkust.
Loogiline lähenemine prognoosimisele ja rõhuasetus empiirilistele andmetele aitab tõesti mõista protsessi usaldusväärsust ja objektiivsust.
Ei saa enam nõustuda, prognoosimise teaduslik tugi toob protsessi väga vajaliku usaldusväärsuse tunde.
Kindlasti annab prognoosimise teaduslik olemus usaldusväärsema aluse tuleviku hinnangute tegemiseks.
Selge eristamine ennustamise ja ennustamise vahel on igati kiiduväärt, pakkudes sageli segadusse sattunud valdkonda hädavajalikku selgust.
Tõepoolest, siin joonistatud selged kontrastid on tohutult abiks igasuguse segaduse hajutamisel kahe mõiste vahel.
Artikkel on informatiivne ja hariv, pakkudes üksikasjalikku võrdlust, mis aitab selgitada peamisi erinevusi prognoosimise ja prognoosimise vahel. Kiitus autorile!
Absoluutselt kiiduväärt on võrdluse põhjalikkus. See aitab tõesti mõista mõlema kontseptsiooni peenemaid üksikasju.
Artiklis selgitatud prognoosimise ja ennustamise erinevused on erandlikud, pakkudes väga vajalikku selgust kahe mõiste eristamisel.
Siin esile toodud prognoosimise loogiline aspekt on üsna põnev, annab kindlustunde ja teadusliku lähenemise tuleviku hinnangute tegemisel.
Jah, prognoosimise loogiline alus annab kindlasti kindlama aluse tulevikuennustuste tegemiseks, mis on kiiduväärt.
See artikkel teeb suure töö kahe kontseptsiooni eristamisel, rõhutades prognoosimisel tuginemist varasematele ja praegustele andmetele, mitte ennustuste spekulatiivsemale iseloomule.
Absoluutselt on autor selgelt öelnud, et prognoosimise aluseks on pigem empiiriline analüüs, mitte intuitsioon, mis on ülioluline.
Selle artikli üksikasjalik analüüs prognoosimise ja ennustamise erinevuste kohta on väga valgustav ja teeb selge vahe nende kahe mõiste vahel.
Tõepoolest, selge sõnastus ja üksikasjalik võrdlus aitavad tõesti mõlemast mõistest igakülgset arusaamist saada.