Kommunism vs fašism: erinevus ja võrdlus

Kommunism pooldab eraomandi kaotamist ja seab eesmärgiks klassideta ühiskonna, kus ressursid jagunevad kodanike vahel võrdselt, riikliku kontrolli kaudu. Fašism seevastu toetab autoritaarsust, natsionalismi ja riigi ülimuslikkust isikuvabaduste suhtes, mida iseloomustab diktaatorlik juhtimine, eriarvamuste mahasurumine ja äärmuslik militarism, säilitades samal ajal riigi kontrolli all oleva eraomandi.

Võtme tagasivõtmine

1. Kommunism on poliitiline ideoloogia, mis põhineb tootmisvahendite kollektiivse omandi ja kontrolli põhimõttel. Samas on fašism paremäärmuslik ideoloogia, mis pooldab totalitaarset valitsust ja rangeid sotsiaalseid hierarhiaid.
2. Kommunism püüab kaotada klassierinevusi, fašism aga propageerib sotsiaalsete klasside ranget hierarhiat.
3. Kommunism propageerib võrdsust, fašism aga natsionalismi ja autoritaarsust.

Kommunism vs fašism

Kommunism on poliitiline teooria, mis toetab klassideta ühiskonda, kus kogukond omab ja kontrollib kollektiivselt kogu vara ja ressursse. Fašism on parempoolne ideoloogia, mis propageerib autoritaarsust ja natsionalismi, millel on tugev keskvalitsus, mida juhib diktaator.

Võrdlustabel

tunnusjoon	Kommunism	Fašism
Majandussüsteem	Riiklik plaanimajandus, mille eesmärk on klassideta ühiskond ja rikkuse võrdne jaotus	Eraomand tugeva valitsuse kontrolliga ja rõhuasetusega riigi majanduslikule isemajandamisele
Sotsiaalne klass	Eesmärk on kaotada sotsiaalsed klassid ja luua klassideta ühiskond	Rõhutab sotsiaalset hierarhiat, millel on tugev rahvuslik identiteet ja lojaalsus riigile
Valitsus	Üheparteiline totalitaarne riik, mida valitseb diktaator või väike eliitrühm	Ühepartei totalitaarne riik tugeva natsionalistliku või populistliku liidriga
Üksikisiku õigused	Allutatud riigi vajadustele	Allutatud riigi vajadustele ja rahvuslikule identiteedile
Religioon	Sageli riik ateism, religiooni allasurumine	Võib erineda, kuid riik võib seda kasutada rahvusliku identiteedi edendamiseks
Sõjaline	Tugevat sõjaväge peetakse vajalikuks revolutsiooni kaitsmiseks ja kommunistlike ideaalide levitamiseks	Tugevat sõjaväge peetakse rahvusliku võimu sümboliks ja laienemise vahendiks
Rahvusvahelised suhted	Eesmärgiks on ülemaailmne kommunistlik revolutsioon	Agressiivne natsionalism, imperialism ja sõjapotentsiaal

Mis on kommunism?

Kommunism on sotsiaal-majanduslik ja poliitiline ideoloogia, mis pooldab klassideta ühiskonna loomist, kus ressursid ja tootmisvahendid on üldomandis ja kogu kogukonna kontrolli all tsentraliseeritud valitsuse juhtimise all. See tekkis vastusena kapitalismi põhjustatud ebavõrdsusele ja ebaõiglusele, eesmärgiga luua õiglasem ja õiglasem ühiskond.

Kommunismi põhiprintsiibid

1. Eraomandi kaotamine: Kommunism püüab kaotada ressursside, tootmisvahendite ja rikkuse eraomandi. Selle asemel kuulub kogu vara kollektiivselt kogukonnale või riigile, tagades rikkuse ühtlase jaotumise kodanike vahel.
2. Klassideta ühiskond: Kommunismi eesmärk on likvideerida sotsiaalsed klassid, nagu kodanlus ja proletariaat, kaotades nendevahelised erinevused. See saavutatakse ressursside võrdse jaotamise ja majandusliku ekspluateerimise kaotamise kaudu.
3. Keskne planeerimine ja kontroll: Kommunistlikus süsteemis planeerib ja kontrollib majandustegevust keskselt valitsus või töölisklassi huve esindav juhtorgan. See tagab, et tootmine on suunatud pigem ühiskonna vajaduste rahuldamisele kui kasumile.
4. Ühine heaolu: Kommunism seab ühiskonna kollektiivse heaolu esikohale individuaalsete huvide ees. Põhivajadused, nagu toit, eluase, tervishoid ja haridus, on tagatud kõigile kodanikele, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest.
5. Rahvusvahelisus: Kommunism propageerib rahvusvahelist solidaarsust töölisklassi vahel ja riigipiiride lõplikku kaotamist. See näeb ette globaalset kommunistlikku ühiskonda, mis on vaba imperialismist, ekspluateerimisest ja sõdadest.
6. Üleminek kommunismile: Marksistliku teooria kohaselt on kommunism sotsialismile järgneva ühiskonna arengu viimane etapp. See üleminek hõlmab proletariaadi diktatuuri kehtestamist, kus töölisklassil on poliitiline võim, mis viib lõpuks riigi hääbumiseni ja täielikult kommunistliku ühiskonna tekkeni.

Mis on fašism?

Fašism on paremäärmuslik sotsiaalpoliitiline ideoloogia, mida iseloomustavad autoritaarsus, natsionalism ja totalitarism. See tekkis Euroopas 20. sajandi alguses vastusena I maailmasõjale järgnenud sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele murrangutele. Fašism ülistab rahvust või rassi üksikisikust kõrgemal, propageerides tugevat tsentraliseeritud valitsust, mida juhib diktaator ja mida iseloomustavad teisitimõtlemise, militarismi mahasurumine ja ultranatsionalismi propageerimine.

Fašismi põhiprintsiibid

1. Autoritaarne juhtimine: Fašism rõhutab ühe juhi või diktaatori autoriteeti, kellel on absoluutne võim riigi ja selle kodanike üle. Seda liidrit kujutatakse rahva või "volki" tahet kehastavana ning talle antakse märkimisväärne kontroll valitsusasutuste, meedia ja sõjaväe üle.
2. Rahvuslus: Fašism propageerib natsionalismi äärmuslikku vormi, tõstes rahvust või rassi üle kõige. See rõhutab rahvuse üleolekut ja püüab ühendada oma rahvast ühise identiteedi alla, mida iseloomustavad sümbolid, rituaalid ja rahva ajalugu, kultuuri ja saavutusi ülistavad propaganda.
3. Totalitarism: Fašistlikud režiimid taotlevad täielikku kontrolli ühiskonna kõigi aspektide, sealhulgas poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise sfääri üle. Eriarvamusi ja opositsiooni surutakse maha tsensuuri, propaganda, jälgimise ja jõu kasutamisega, eesmärgiga tagada absoluutne lojaalsus riigile ja selle ideoloogiale.
4. Militarism: Fašism ülistab sõda ja militaristlikke väärtusi, pidades konflikti loomulikuks ja vajalikuks vahendiks rahvusliku domineerimise kinnitamiseks ja territoriaalse laienemise saavutamiseks. Sõjaline jõud ja vallutus on fašistliku ideoloogia kesksel kohal, kusjuures sõjavägi mängib sise- ja välispoliitika kujundamisel silmapaistvat rolli.
5. Antidemokraatlik: Fašism lükkab tagasi liberaalsed demokraatlikud väärtused ja institutsioonid, pidades neid nõrkadeks ja ebaefektiivseteks. Selle asemel pooldab see demokraatia kaotamist üheparteilise riigi või autoritaarse režiimi kasuks, kus üksikisiku õigused ja vabadused on allutatud riigi ja selle juhi huvidele.
6. Sotsiaalne hierarhia: Fašism edendab hierarhilist sotsiaalset korda, mis põhineb rassi, etnilise kuuluvuse või klassi arusaamadel, kusjuures teatud rühmi peetakse kõrgemateks ja teisi madalamateks. Diskrimineerimine, tagakiusamine ja vägivald marginaliseeritud või vähemusrühmade vastu on levinud, kuna fašistlik ideoloogia püüab puhastada ja tugevdada rahvuslikku või rassilist kogukonda.

Peamised erinevused kommunismi ja fašismi vahel

• Majandusideoloogia:
  • Kommunism pooldab eraomandi ning ressursside ja tootmisvahendite kollektiivse omandi kaotamist.
  • Fašism võimaldab eraomandit, kuid range riigi kontrolli all, säilitades kapitalismi.
• Ühiskondlik organisatsioon:
  • Kommunismi eesmärk on klassideta ühiskond, kus ressursid jaotatakse kodanike vahel võrdselt, seades esikohale kollektiivse heaolu.
  • Fašism edendab hierarhilist ühiskonnakorraldust, mis põhineb arusaamadel rahvusest, rassist või etnilisest kuuluvusest, mis toob kaasa vähemusrühmade diskrimineerimise ja tagakiusamise.
• Valitsuse roll:
  • Kommunism toetab tsentraliseeritud valitsust, mis kontrollib majandustegevust, sotsiaalpoliitikat ja ressursside jaotamist.
  • Fašism toetab autoritaarset valitsust, mida juhib üks liider, kellel on absoluutne võim ühiskonna kõigi aspektide, sealhulgas poliitilise, majandusliku ja kultuurilise sfääri üle.
• Lähenemine üksikisiku õigustele:
  • Kommunism eelistab kollektiivseid õigusi individuaalsetele õigustele, eesmärgiga tagada kõigi kodanike võrdsus ja sotsiaalne õiglus.
  • Fašism surub tsensuuri, jälgimise ja teisitimõtlejate tagakiusamise kaudu alla üksikisiku õigusi ja vabadusi riigi huvide kasuks.
• Internatsionalism vs natsionalism:
  • Kommunism propageerib rahvusvahelist solidaarsust töölisklassi vahel ja näeb ette rahvuspiirideta maailma.
  • Fašism propageerib ultranatsionalismi, ülistades rahvust või rassi ennekõike ning propageerides ekspansionismi ja militarismi.

viited

1. https://psycnet.apa.org/record/1940-05625-001

Viimati värskendatud: 02. märts 2024