Läbi ajaloo on eksisteerinud palju valitseva partei või riiki valitseva režiimi ideoloogiaid. Fašism ja totalitarism on ka erinevad ideoloogiad riigi valitsemiseks.
Nende planeerimises, protsessis ja ideoloogias on palju erinevusi. Siin on mõned nendevahelised erinevused, mis näitavad erinevaid valitsemismeetodeid minevikus.
Võtme tagasivõtmine
- Fašism on paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis rõhutab natsionalismi, diktaatorlikku võimu ja tsentraliseeritud valitsust. Samas on totalitarism laiem mõiste, mis hõlmab mis tahes poliitilist süsteemi, kus riik teostab täielikku kontrolli ühiskonna kõigi aspektide üle.
- Fašistlikud režiimid seavad esikohale rassilise või etnilise üleoleku ja suruvad maha teisitimõtlemise, samas kui totalitaarsed režiimid keskenduvad kodanike elu kõigi aspektide, sealhulgas ideoloogia, majanduse ja sotsiaalsete suhete kontrollimisele.
- Mõlemal süsteemil on sarnasusi, nagu autoritaarne valitsemine ja isikuvabaduste allasurumine, kuid fašismiga kaasneb agressiivsem välispoliitika ja ekspansionistlikud eesmärgid.
Fašism vs totalitarism Ideoloogiad ja nende rakendused
Fašism iseloomustab keskendumine rahvuslikule ühtsusele, autoritaarsusele ning liberalismi ja demokraatia tagasilükkamine. Totalitarism on poliitiline süsteem, milles riik omab täielikku kontrolli ühiskonna ja üksikisiku kõigi aspektide üle ning püüab kehtestada täielikku vastavust.
Fašistlikud valitsused seadsid alati esikohale rahvarassi ja soovisid, et kogu rahvas oleks ainult ühest rassist, mis oleks kõrgema võimu tagalas.
Nad uskusid, et kui kõik samasse rassi kuuluvad inimesed järgiksid samu reegleid, oleks rohkem ühtsust ja rahvas oleks palju tugevam.
Totalitarism sõltus valitseja jaoks enamasti valitsuse ja sõjalisest jõust. See oli ka diktatuurne valitsusvorm.
Kodanike jaoks kehtivad väga ranged reeglid. Mõnel pool Euroopas on selline valitsemisvorm endiselt olemas.
Neil puudub igasugune tung oma piire laiali ajada. Kuid kodanikud on kohustatud järgima valitsuse reegleid ja määrusi.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameetrid | Fašismi ideoloogiad ja nende rakendused | Totalitarismi ideoloogiad ja nende rakendused |
|---|---|---|
| Ideoloogia | Nad keskenduvad enamasti rahvusele või ühiskonnale ning peavad individuaalset huvi rahvusest vähem tähtsaks. | Neil on ideoloogia ühiskonna kontrollimiseks, kuna nad pidasid seda korrumpeerunud ja üksikisikul puudub vabadus. |
| Valitsemise tehnika | Nad sõltuvad enamasti oma salapolitsei jõududest | Nad sõltuvad valitsusest ja sõjalisest võimust |
| võim | Neil on täidesaatev võim | Neil on täielik autoriteet |
| Piirid | Neil on ideoloogia oma piiride levitamiseks | Neil pole ideoloogiat oma provintside levitamiseks. |
| Olulised sektorid | Sõjaline planeerimine oli olulisem | Sõjaline ja ka majanduslik planeerimine olid võrdselt olulised |
Mis on fašismiideoloogiad ja nende rakendused?
Fašistlik partei kujunes välja 19. sajandi lõpus. See erakond on eksisteerinud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Itaalias, Saksamaal jne.
Nad keskenduvad enamasti rahvusele või ühiskonnale ning peavad individuaalset huvi rahvusest vähem tähtsaks. Selle erakonna juhid peavad rahvust alati kõige olulisemaks.
Nad kipuvad suurendama ja laiendama riigi piire, nõustudes teiste riikidega. Kodanikele kehtisid ranged reeglid ja eeskirjad.
Selle määruse all käsitleti ka Hitleri otsust propageerimine. Sõjaväele ja politseile anti suuremad jõud ja võim.
See on diktatuurne valitsusvorm, mida juhtisid politsei ja sõjalised jõud.
Fašistlikud valitsused seadsid alati esikohale rahvarassi ja soovisid, et kogu rahvas oleks ainult ühest rassist, mis oleks kõrgema võimu tagalas.
Nad uskusid, et kui kõik samasse rassi kuuluvad inimesed järgiksid samu reegleid, oleks rohkem ühtsust ja rahvas oleks palju tugevam.
Nad on pidanud rassi prioriteediks individuaalselt. Samuti olid nad seadnud prioriteediks sõjalise planeerimise kui riigi majandusest olulisema tähtsuse.
Sõjaline jõud on alati kaalumisel ja tal oli tung seda suurendada. Nad ei hoolinud rahva majandussektorist, mis on ka iseseisva ja tugeva riigi jaoks sama oluline.
Mis on totalitarismi ideoloogiad ja nende rakendused?
Neil on ideoloogia ühiskonna kontrollimiseks, kuna nad peavad seda korrumpeerunud, ja inimesel pole vabadust. Totalitarismi ideoloogia pidi koondama kogu rahva autoriteedi.
Nad kipuvad kontrollima nii kodanike elu kui ka üldiselt valitsusasutuste sektoreid.
Nad sõltusid oma valitsemises enamasti valitsuse ja sõjalisest jõust. See oli ka diktatuurne valitsusvorm.
Kodanike jaoks kehtivad väga ranged reeglid. Mõnel pool Euroopas on selline valitsemisvorm endiselt olemas.
Neil puudub igasugune tung oma piire laiali ajada. Kuid kodanikud on kohustatud järgima valitsuse reegleid ja määrusi.
Nende jaoks on riik kõige olulisem tegur ja inimeste elusid peetakse tühiseks. Lihtrahva eluolu vaatlemist pidas ka valitsus rahvuslikuks tööks.
Igas kodanike elus on piiranguid. Alustades inimeste soengutest, riietuseni ja lõpetades riigi telekanalitega, on kõik paika pandud
seal saab rahvas valida ainult valitsuse antud variantide vahel.
Neil on ideoloogia, et kõik peab olema riigi sees ja ainult riigi jaoks.
Peamised erinevused fašismi ja totalitarismi ideoloogiate ja nende rakenduste vahel
- Fašism keskendub enamasti rahvusele või ühiskonnale ning peab individuaalset huvi rahvusest vähem tähtsaks. Vastupidiselt sellele totalitarism omab ideoloogiat ühiskonda kontrollida, kuna nad peavad seda korrumpeerunud ja inimesel puudub vabadus.
- Fašism sõltub enamasti nende salapolitseijõududest. Teisest küljest totalitarism sõltub valitsusest ja sõjalisest võimust.
- Fašismil on täidesaatev võim; teisalt totalitarism omab täielikku võimu.
- Sõjaline planeerimine oli fašistliku režiimi jaoks olulisem, kuid sellega võrreldes oli totalitarismi jaoks sama oluline nii sõjaline kui ka majanduslik planeerimine.
- Fašismil on ideoloogia oma piiride levitamiseks, kuid vastupidiselt sellele on totalitarism tal pole ideoloogiat oma provintside levitamiseks.
- https://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=iwK_OXwxt-EC&oi=fnd&pg=PR11&dq=fascism&ots=v4InEBEsKg&sig=PyMAotDoS4XJeFPJ7yIn7L_tj4I
- https://muse.jhu.edu/book/13363
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
Artikli seletus fašismi ja totalitarismi kohta on selge. Sealhulgas see, kuidas need ideoloogiad tekkisid ja jagatud aspektid, annavad nendest poliitilistest süsteemidest igakülgse arusaama.
Postitus annab selge ja põhjaliku analüüsi fašismi ja totalitarismi erinevustest. Sarnasuste ja erinevuste arutelu on hästi struktureeritud.
Artikkel annab informatiivse selgituse fašismi ja totalitarismi kohta. Konkreetsete näidete kasutamine aitab lugejatel mõista kahe ideoloogia erinevusi.
Naljakas! See kindlasti seletab fašismi ja totalitarismi erinevusi ning seda, kuidas iga ideoloogia on andnud teavet poliitilistele ja sotsiaalsetele liikumistele.
Postitus annab huvitava võrdluse fašismi ja totalitarismi, kahe autoritaarse ideoloogia vahel. Nõustun iga ideoloogia sees esile tõstetud nüanssidega ja hindan nendevahelistele erinevustele keskendumist.
Olen tänulik kahe ideoloogia selge võrdluse eest. Samuti tahaksin teada nende teooriate tagajärgi ühiskonnale.
Jah, postituses oleks võinud arutleda ideoloogiate tagajärgede üle ühiskonnale.
Kuidas oleks arutada nende kahe ideoloogia mõjust kultuurile ja kunstile?
Postitus on tõeliselt informatiivne. Küll aga tahaks teada, mida postituse autor nendest probleemidest arvab.
Esitatud perspektiiv näib piirduvat nende ideoloogiate Euroopa näidetega. Huvitav oleks tuua näiteid teistest maailma piirkondadest.
Postitus on pakkunud sügavat ülevaadet nendest kahest ideoloogiast. Soovin teada autori soovitusi praeguseks ajaks.
Postitus on näidanud nende kahe terviklikku vaadet. Tahaks tuua näiteid ka teistest ajaperioodidest.
Huvitav artikkel. Ma ei teadnud nende autoritaarsete ideoloogiate erinevusi. Alati on hea ajaloost aru saada, et vältida nende ideoloogiate võimuletulekut olevikus.
Vastuses on esitatud põhjalik võrdlus fašismi ja totalitarismi vahel. Arutelu iga ideoloogia tagajärgedest ühiskonnale oleks väärtuslik täiendus.