DNS ja DHCP on kaks süsteemi, mis koosnevad klient-serveri arhitektuurist. Need on IT-võrgus olulised teenused, millele pääseb juurde iga kord, kui kasutatakse võrguga ühendatud seadet.
Nende eesmärk on muuta võrkude või interneti kasutamine lihtsamaks. Mõlemad töötavad hostide ja IP-aadressidega erinevalt.
Võtme tagasivõtmine
- DNS tõlgib domeeninimed IP-aadressideks, samas kui DHCP määrab võrgus olevatele seadmetele IP-aadressid.
- DNS töötab rakenduskihil ja DHCP OSI mudeli võrgukihil.
- DNS-serverid salvestavad domeeninimekirjeid, samas kui DHCP-serverid haldavad IP-aadressi eraldamist.
DNS vs DHCP
DNS ja DHCP erinevus seisneb selles, et DNS, mis tähistab domeeninimede süsteemi, on mehhanism, mis võimaldab kasutajatel tõlkida oma domeeninimed IP-aadressideks ja vastupidi. Teisest küljest aitab DHCP, mis tähendab Dynamic Host Configuration Protocol, kasutajatel hoste mehaaniliselt konfigureerida.
DNS-mehhanism pakub kasutajatele kataloogiotsingu teenust. See funktsioon kaardistab nii hosti nime kui ka selle IP-aadressi.
Kaardistamine toimub hostfaili abil. Need failid salvestatakse igasse hosti ja neid muudetakse regulaarselt põhihostifaili alusel.
Hostifaili vaadatakse alati, kui kasutajal on vaja vastendada domeeninimi IP-aadressiga ja vastupidi. DHCP on korraldus, mis jagab dünaamilised IP-aadressid kõigile võrku ühendatud hostidele.
Need aadressid on renditud teatud ajavahemikuks, mida saab soovi korral pikendada. Süsteem sisaldab protokolli ja mehhanismi kombinatsiooni.
Mõlemal on oma spetsiifiline funktsioon.
Võrdlustabel
Võrdlusparameetrid | DNS | DHCP |
---|---|---|
Täisvorm | DNS-i täisvorm on domeeninimesüsteem. | DHCP täisvorm on Dynamic Host Configuration Protocol. |
funktsioon | Selle ülesanne on tõlkida domeeninimed IP-aadressideks ja vastupidi. | Selle ülesanne on eraldada IP-aadressid igale uuele võrku ühendatud hostile. |
süsteem | DNS-i süsteem on detsentraliseeritud. | DHCP süsteem on tsentraliseeritud. |
Toetatud protokoll | See toetab nii UDP- kui ka TCP-protokolle. | See toetab ainult UDP-protokolli. |
port | See töötab ainult ühes pordis, milleks on port nr. 53. | See töötab kahel pordil, mille port nr. 67 ja 68. |
Mis on DNS?
DNS on hostidele mõeldud nimesüsteem. See on olemuselt hierarhiline ja detsentraliseeritud.
Mehhanismi ülesanne on tõlkida hõlpsasti meelde jäetud domeeninimed numbrilisteks IP-aadressideks. Nende abil on lihtne leida ja tuvastada erinevaid võrku ühendatud hoste.
Lisaks seob süsteem hostide domeeninimedega erinevat teavet. Süsteem eemaldab vaeva ühest suurest keskandmebaasi.
Ta teeb seda, pakkudes hajutatud ja tõrketaluvusega teenuseid. DNS delegeerib sisuliselt domeeninimede andmise ja nende Interneti-ressurssidega vastendamise kohustuse.
Selleks luuakse iga domeeni jaoks autoriteetsed nimeserverid. DNS määrab ka keskandmebaasi teenuse tehnilise funktsionaalsuse.
See koosneb Interneti-protokolli komplektist. See komplekt määratleb DNS-protokolli ja annab põhjaliku spetsifikatsiooniloendi süsteemi andmestruktuuridest ja andmesidevahetustest.
DNS-mehhanismis on salvestatud mitmesuguseid kirjeid. Nende hulka kuuluvad volituse algus, IP-aadressid, nimeserverid, domeeninimede varjunimed, SMTP meilivahetid ja DNS-i pöördotsingud.
Aja jooksul on süsteemi laiendatud, et salvestada rohkem kirjeid automaatsete otsingute ja isegi inimeste päringute jaoks.
Mis on DHCP?
DHCP on võrguhaldusprotokoll, mida kasutatakse IP-võrkudes. See eraldab igale võrku sisenevale hostile IP-aadressi ja muud sideparameetrid.
Seda tehakse klient-server arhitektuuri abil. DHCP kasutamise eeliseks on see, et see välistab vajaduse võrguseadmeid käsitsi konfigureerida.
Erinevalt DNS-ist on süsteem täielikult tsentraliseeritud. Süsteem sisaldab kahte komponenti: tsentraalselt installitud võrguserverit ja kliendiprotokolle.
Võrguga ühenduse loomisel küsib klient serverilt parameetrite komplekti. Seda tehakse süsteemis sisalduva protokolli abil.
Protokollisüsteemi saab kasutada kõigis võrkudes, olgu need siis väikesed või suured. Nad töötavad piirkondlikes IP-võrkudes, suurtes ülikoolilinnakuvõrkudes ja isegi väikestes elamuvõrkudes.
Sellist protokolli kasutavad tänapäeval ka mitmed ruuterid. DHCP-teenus on olemas ka võrkude jaoks, mis töötavad IPv4 ja IPv6.
Esimene DHCP-süsteem defineeriti RFC 903-s 1984. aastal. Siis nimetati seda reverse Address Resolution Protocoliks.
Seda kasutati lihtsate seadmete konfigureerimiseks. Erinevatel serveriplatvormidel oli aga juurutamine keeruline, kuna süsteem toimis andmesidekihina.
Peamised erinevused DNS-i ja DHCP vahel
- DNS tähistab domeeninimede süsteemi, samas kui DHCP tähistab dünaamilist hostikonfiguratsiooni protokolli.
- DNS-i ülesanne on tõlkida domeeninimed IP-aadressideks ja vastupidi, samas kui DHCP-i ülesanne on eraldada IP-aadressid igale uuele võrku ühendatud hostile.
- DNS-i süsteem on detsentraliseeritud, samas kui DHCP süsteem on tsentraliseeritud.
- DNS toetab UDP ja TCP-protokolle, samas kui DHCP toetab ainult UDP-protokolle.
- DNS töötab ainult pordis nr. 53, kusjuures DHCP töötab pordis nr. 67, samuti sadama nr. 68.
- https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/978-0-387-74390-5_5.pdf
- https://www.researchgate.net/profile/Sameena-Naaz-3/publication/316877345_Investigating_DHCP_and_DNS_Protocols_Using_Wireshark/links/59155c8eaca27200fe4eb5d7/Investigating-DHCP-and-DNS-Protocols-Using-Wireshark.pdf
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Sandeep Bhandaril on arvutite bakalaureusekraad Thapari ülikoolist (2006). Tal on 20-aastane kogemus tehnoloogia vallas. Ta tunneb suurt huvi erinevate tehnikavaldkondade, sealhulgas andmebaasisüsteemide, arvutivõrkude ja programmeerimise vastu. Tema kohta saate tema kohta rohkem lugeda bio-leht.
See artikkel on teinud suurepärast tööd DNS-i ja DHCP peamiste erinevuste selgelt selgitamisel. Hindan põhjalikku sukeldumist kahte süsteemi ja nende toimimisse.
Jah, ma nõustun. Üksikasjad olid nii kasulikud ja nüüd saan DNS-ist ja DHCP-st paremini aru. Aitäh!
See on kiiduväärt töö! Üksikasjalikud ülevaated DNS-i ja DHCP-st olid tõeliselt valgustavad.
Artikkel oli hästi organiseeritud ja selgitas tõeliselt DNS-i ja DHCP-i funktsioone ja peamisi erinevusi.
Minu arvates oli see artikkel väga informatiivne ja võrdlustabel hõlbustas DNS-i ja DHCP nüansside mõistmist.
Absoluutselt oli võrdlustabel suurepärane. See artikkel oli suurepärane lugemine.
Hindan artiklis esitatud üksikasjalikke selgitusi ja võrdlusi. See on üsna valgustav.
Mulle avaldab selles artiklis esitatud teabe sügavus muljet. See on selge ja lühike ning ma olen DNS-i ja DHCP kohta palju õppinud.
Nõus, üksikasjalikkuse tase on muljetavaldav ja annab nendest süsteemidest igakülgse ülevaate.
Selle artikli põhjalikud selgitused on tõesti suurendanud minu teadmisi DNS-i ja DHCP kohta. Väga hästi kokku pandud!
Absoluutselt on see teave hindamatu kõigile, kes töötavad IT-võrkudega.
Leidsin, et see postitus oli väga kasulik. DNS-i ja DHCP mõistmine on võrguhalduse jaoks ülioluline ja see artikkel selgitas seda suurepäraselt.