Seadus vs põhikiri: erinevus ja võrdlus

Igal riigil on reeglid rahva valitsemiseks; reeglite vajalikkus toob kaasa põhiseaduse konstrueerimise, mis kätkeb endas mitmeid seadusi, akte, kohustusi, õigusi jne.

See on oluline, kuna need reeglid või seadused loovad ühtsuse kogu riigis, mis muudab valitsuse jaoks lihtsaks korralikult valitseda.

On olemas eraldi organ, mis vastutab ühiskonna heaolu seaduste tegemise eest ja seda organit nimetatakse seadusandjaks,

igas riigi demokraatlikus vabariigis on seadusandlik organ, mis tagab pidevalt seaduste nõuetekohase jõustamise.

Mitmed mõisted on omavahel seotud seadustega või neil on üsna sarnane tähendus, näiteks seadused või aktid, kuid need erinevad täielikult seadustest.

Võtme tagasivõtmine

1. Õigus on juhtorgani kehtestatud reeglite ja määruste süsteem, mille täitmist tagavad kohtud ja õiguskaitseorganid; põhikirjad on seadusandlike organite kehtestatud eriseadused.
2. Seadused võivad hõlmata mitmesuguseid määrusi, sealhulgas tavaõigust, tsiviilõigust ja kriminaalõigust; põhikirjad on seadusandliku organi loodud kirjalikud seadused.
3. Seadused on laiemad ja abstraktsemad, kehtestades põhimõtted ja käitumisjuhised; põhikirjad on konkreetsed, konkreetsed seadused, mis on kehtestatud seadusandliku protsessi käigus.

Seadus vs statuut

Seadused määratlevad riigi reeglid. Seadus sisaldab nii põhi- kui ka halduseeskirju. Enne seaduse rakendamist arutab seda esmalt parlament ja seejärel kohtusüsteem. Põhikiri on teatud tüüpi seadus, mis võetakse vastu föderaalsel tasandil. See piirdub seadusega ettenähtud reeglitega. See on juriidiline dokument. Sellele kirjutab alla föderaaltasandi president. 

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Seadus	Põhikiri
Määratlus	See on laiem mõiste, mis hõlmab igat tüüpi eeskirju ja määrusi, seadusandlikke seadusi ja halduseeskirju.	Põhikiri on teatud tüüpi seadus, mille on koostanud seadusandja ja millele on osariigi tasandil alla kirjutanud president.
Eesmärk	Seaduse ja korra säilitamiseks	Seaduse dokumenteerimiseks
Dokumendi tüüp	Valitsemise süsteem	Juriidiline dokument
Mainitud aastal	Erinevad juriidilised dokumendid	Konkreetsed koodid
Redaktsioonikomisjon	Täidesaatev ja seadusandlik võim	Seadusandlik kogu

Mis on seadus?

Seadus on igas riigis ametlik avaldus, mis sätestab riigi kodanikele kehtivad reeglid. Seadus sisaldab ajutisi eeskirju, seadusandlikke seadusi, halduseeskirju jne.

Seadused on jõustatavad riigi kohtuvõimu poolt, mis on sõltumatu valitsusorgan; see reguleerib suhteid valitsusorganite vahel,

osariigi valitsemise suhe riigi omaga riigi valitsus, käitumissubjektide suhe üksteisega jne.

Seadusi on nelja tüüpi: rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus, energiaõigus ja äriõigus.

Õigusel on palju eesmärke, nagu vaidluste lahendamine, vabaduse ja võrdsuse kehtestamine ühiskonnas, korra tagamine, standardite kehtestamine jne.

Õigus on ühiskonna jaoks äärmiselt oluline, kuna see toimib kodanikele juhisena selles, mida ühiskond aktsepteerib. Seadust saab kasutada ka formaalselt erinevate kogukondade jaoks; see ei pruugi tähendada põhiseaduslikku õigust.

Seaduses on sätted, mis kehtivad inimestele erinevates olukordades, et käituda õigesti, oluline on tagada õiglus seaduse kaudu ning see on reeglid ja eeskirjad, mis võimaldavad inimestel saavutada õige võrdsuse ja vabaduse ning selle tõelise tähenduse.

Õigust kujundavad valitsusorganid ja kohtusüsteemi otsustusõigusega kehtestatakse see riigis ühtse rakendamisega, see tagab korraliku valitsemise. Õigusriik mängib iga seaduse kehtestamisel üliolulist rolli.  

Seadusi võidakse muuta ja nende muudatuste puhul

nende eelised ja puudused ja tagajärjed ning kõike seadusega seonduvat arutatakse ja arutatakse parlamendis ja seejärel kohtusüsteemis. Pärast lõplikku otsust kehtestatakse riigis seadus. 

 Mis on põhikiri?

Põhikiri on lihtsalt osariigi või föderaalsel tasandil seadusandja poolt vastu võetud kirjalik seadus. Põhikiri võib keelata teatud toimingud, teha deklaratsiooni või sätestada valitsusmehhanisme ühiskonna abistamiseks.

Seadusandja teeb ettepaneku eelnõu, mida arutatakse mõlemas kojas. Kui see jääb arutelude ja arutelude käigus ellu, kirjutab sellele alla föderaaltasandi president või osariigi kuberner. Seda nimetatakse lõpuks statuudiks.

Kui seaduseelnõu muutub seaduseks, nimetatakse selle erinevaid sätteid põhikirjaks.

Seadusandlikud volitused kuuluvad valitud seadusandlikele liikmetele; seadusandliku võimu andmine seadusandjate kätte on demokraatia esindus. Kohtuvõimu kaudu loodud õigus seisab ja on vastuolus põhiseadusega.

Täitevvõim võib föderaalse või osariigi põhiseaduse alusel omada seadusandlikku võimu. Kohtuvõim saab läbi põhikirjad, et määrata nende kehtivus nende põhiseaduste alusel.

Kui kohus tühistab seaduse, teeb ta seaduse, mis kehtib riigi elanike kohta. 

Seadusandja ei võta vastu põhikirja, mis hõlmaks kõiki mõeldavaid vaidlusi. Lisaks ei pruugi Instituudi käsitletav keel hõlmata kõiki olukordi, kuna need on kirjutatud laiemalt ja kohtunikud peaksid lugema ridade vahelt. 

Peamised erinevused seaduse ja põhikirja vahel

1. Õigus on laiem mõiste, mis hõlmab igasuguseid reegleid ja eeskirju ning kohustusi ja õigusi inimeste ühiseks hüvanguks. Teisest küljest kodifitseerib põhikiri teatud erisätete jaoks kehtestatud erieeskirju.
2. Teisest küljest on põhikiri seaduse kirjalik vorm, mis sisaldab kõiki riigi eeskirju ja eeskirju.
3.  Pärast seadusandliku kogu vastuvõtmist dokumenteerige seadus, et muuta see riigi elanikele kättesaadavaks. Teisalt hoiab seadus riigis seadust ja korda ning tagab, et iga kodanik austab valitsuse või riigi tahet.
4. Põhikiri on juriidiline dokument. Teisest küljest on seadus valitsemissüsteem.
5. Põhikirjad on koostatud ainete alla, mida nimetatakse koodideks. Teisest küljest on seadus reeglite süsteem, mida saab dokumenteerida mitmetes juriidilistes dokumentides. 

viited

1. https://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=3CNDBgAAQBAJ&oi=fnd&pg=PP1&dq=what+is+law&ots=Fu7xHrC_rB&sig=kazIqnqjHzS9-_wB5xJ7k0EzVjg
2. https://heinonline.org/hol-cgi-bin/get_pdf.cgi?handle=hein.journals/clr47&section=38

Viimati värskendatud: 13. juulil 2023