Küllastunud lahus vs küllastumata lahus: erinevus ja võrdlus

Lahuses lahustunud aine kontsentratsiooni või protsenti peetakse küllastunud lahuses teatud temperatuuril kõrgeimaks.

Küllastumata lahuses lahustunud aine kontsentratsioon on teatud temperatuuril väiksem kui maksimaalne.

Võtme tagasivõtmine

1. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalset kogust lahustunud ainet, mis võib teatud lahustis teatud temperatuuril lahustuda. Seevastu küllastumata lahus võib samadel tingimustel lahustada rohkem lahustunud aineid.
2. Küllastunud lahused on tasakaalus, lahustunud aine lahustub ja sadestub sama kiirusega, samas kui küllastumata lahused võivad jätkata lahustunud aine lahustamist kuni küllastumiseni.
3. Soluudi lahustuvus lahustis määrab punkti, mil lahus küllastub või jääb küllastumata.

Küllastunud lahus vs küllastumata lahus

Küllastunud lahused sisaldavad maksimaalselt soluut mida saab lahustis teatud temperatuuril lahustada. Küllastumata lahuste kogus on maksimaalsest väiksem. Selle tulemusena on küllastunud lahused tasakaaluseisundis, kus enam lahustunud aineid ei lahustu.

Küllastunud lahuse puhul on lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või protsent teatud temperatuuril kõrgeim.

Küllastunud lahuses ei suuda lahusti, vedelik või vedelik antud temperatuuril lahustada ühtegi täiendavat lahustunud ainet. Et lisada küllastunud lahusele rohkem lahustunud ainet, tuleb lahuse temperatuuri tõsta.

Küllastunud lahuse põhja jääb sade. Temperatuuri tõustes langeb küllastuse tase.

Küllastumata lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või protsent on teatud temperatuuril väiksem kui maksimaalne.

Küllastumata lahus tekib siis, kui vedelik, vedelik või lahusti suudab teatud temperatuuril lahustada rohkem lahustunud ainet. Et lisada küllastumata lahusele rohkem lahustunud ainet, ei pea lahuse temperatuuri tõstma.

Enamasti ei ole küllastumata lahuse põhjas sadet.

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Küllastunud lahus	Küllastumata lahus
Lahustunud aine lisamiseks	Temperatuuri on vaja tõsta	Temperatuuri ei pea tõstma
Temperatuuri tõusuga	Küllastus väheneb	Suureneb küllastumatus
Näide	Merevesi	Äädikas
Sademed	Jääb	Ei jää
Kontsentratsioon	Maksimaalne	Vähem kui maksimum

Mis on küllastunud lahus?

Küllastunud lahuse korral tuleb lahuse temperatuuri tõsta, et lisada rohkem lahustunud ainet. Enamasti jääb sade küllastunud lahuse põhja.

Kui temperatuur tõuseb, langeb küllastuse tase.

Küllastunud lahuse korral ei suuda lahusti, vedelik või vedelik antud temperatuuril enam lahustada. Merevesi on näide looduses leiduvast küllastunud lahusest.

Küllastunud lahus on lahuse vorm, milles antud temperatuuril ei saa enam lahustuda.

Küllastunud lahuse puhul loetakse, et lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või kogus on teatud temperatuuril maksimaalsel tasemel.

Mis on küllastumata lahus?

Küllastumata lahus tekib siis, kui vedelik, vedelik või lahusti suudab antud temperatuuril lahustada suurema koguse lahustunud ainet.

Et lisada küllastumata lahusele rohkem lahustunud ainet, ei ole vaja lahuse temperatuuri tõsta.

Enamasti ei jää küllastumata lahuse põhja sadet. Küllastumata lahus on lahuse vorm, milles lahustumisprotsessi käigus on ruumi täiendavale lahustunud ainele.

Küllastumata lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või kogus on väiksem kui antud temperatuuril maksimaalne.

Kui temperatuur tõuseb, tõuseb koos sellega küllastumatuse tase. Äädikas on näide küllastumata lahusest.

Peamised erinevused küllastunud ja küllastumata lahuse vahel

1. Küllastunud lahus on lahuse tüüp, milles antud temperatuuril ei ole enam võimalik lahustada rohkem kogust lahustunud ainet. Teisest küljest on küllastumata lahus teatud tüüpi lahus, milles lahustumisprotsessi jaoks on jäetud ruumi suurema koguse lahustunud aine lisamiseks.
2. Konkreetsel temperatuuril, küllastunud lahuse puhul, loetakse lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või protsent selle maksimumtasemeks. Teisest küljest on teatud temperatuuril küllastumata lahuses lahustunud aine kontsentratsioon või protsent väiksem kui maksimaalne.
3. Küllastunud lahuse puhul ei ole lahustil, vedelikul või vedelikul teatud temperatuuril võimalik lahustada suuremat kogust lahustunud ainet. Teisest küljest, küllastumata lahuse puhul võib vedelik, vedelik või lahusti teatud temperatuuril lahustada rohkem lahustunud ainet.
4. Küllastunud lahuse puhul tuleb suurema koguse lahustunud aine lisamiseks tõsta lahuse temperatuuri. Teisest küljest ei pea küllastumata lahuse puhul suurema koguse lahustunud aine lisamiseks lahuse temperatuuri tõstma.
5. Enamasti jääb küllastunud lahuse põhja lõppu sade. Teisest küljest ei jää küllastumata lahuse põhjas enamasti sadet alles.
6. Küllastusaste väheneb temperatuuri tõstmisel. Teisest küljest tõuseb küllastumatuse tase temperatuuri tõustes.
7. Looduses looduslikult esineva küllastunud lahuse näide on merevesi. Teisest küljest on küllastumata lahuse näide äädikas.

viited

1. https://aiche.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/aic.690290420
2. https://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/acs.cgd.1c00822

Viimati värskendatud: 22. juulil 2023