Inimesed elasid palju teistmoodi kui praegu. Nad jahtisid peamiselt toitu ja ehitasid enda kaitsmiseks varjualuseid. Tänapäeva maailmas oleme aga kihlatud varahommikust hilisõhtuni ja žongleerime mitme tööga.
See kõik on tingitud teadusrevolutsioonist erinevates eluvaldkondades, aga ka valgustamisest, mis andis arengulootuse.
Teadusrevolutsioon ja valgustusajastu on aidanud kaasa inimmõtlemise ja ühiskonna erinevate aspektide arengule. Inimesed hakkasid uskuma oma mõtteprotsessidesse ja langetama otsuseid ratsionaalselt.
Kuna inimesed hakkasid kasutama oma mõistust, viis see erinevate kaasaegsete teaduslike tööriistade väljatöötamiseni ja avastamiseni.
Võtme tagasivõtmine
- Teadusrevolutsioon (16.–17. sajand) nägi ette murrangulisi edusamme teaduses ja tehnoloogias, samas kui valgustusajastu (18. sajand) keskendus mõistusele, poliitikale ja sotsiaalsetele muutustele.
- Teadusrevolutsioon tõi kaasa kaasaegse teadusliku meetodi, valgustusajastu aga propageeris kriitilist mõtlemist, skeptitsismi ja individualismi.
- Teadusrevolutsioon muutis arusaama loodusmaailmast, valgustusajastu aga määratles uuesti ühiskondlikud väärtused ja inimõigused.
Teadusrevolutsioon vs valgustus
Teadusrevolutsioon on teadusliku uurimistöö algus. See sai alguse viieteistkümnendal sajandil. See keskendub peamiselt keskkonna parandamisele. Eesmärk on julgustada inimesi, et nad saaksid vahet teha õigel ja valel. Valgustus algas pärast teadusrevolutsiooni. Valitsusel ja kirikutel pole valgustusajastul võimu.
Teadusrevolutsioon on seaduste ja teooriate esilekerkimine, mis sillutasid teed praegustele teadusuuringutele. See sai alguse 16. sajandil, st täpsemalt 1543. aastal.
Teadusrevolutsioon sai alguse vajadusest hankida meie esivanemate ajalugu. Teadusrevolutsiooni põhieesmärk oli julgustada inimesi mõtlema oma peaga, erinema selles, mis on ümbritsevas keskkonnas õige ja mis vale, ning hinnata ümber massiliselt eksisteerinud tõekspidamisi.
Valgustus seevastu algas pärast teadusrevolutsiooni ja selle alguse võib pidada teadusrevolutsiooni arvele, mis sillutas selle teed.
Valgustusajastu algusaeg ulatub 17. ja 18. sajandisse, kus põhirõhk oli inimese intellekti arendamisel. Valgustusajastu keskendus enamasti Euroopale ning selle aja jooksul muutus valitsuse ja kirikute võim peaaegu tühiseks.
Võrdlustabel
Võrdlusparameetrid | Teaduslik revolutsioon | Valgustus |
---|---|---|
Ajastu | Teadusrevolutsioon algas 16. sajandi keskel ja oli vanem kui valgustusajastu. | Valgustusajastu algas 17. sajandi lõpust 18. sajandi alguseni. |
Kontsentratsioon | Teadusrevolutsiooni levitati sellistes kohtades nagu Itaalia, Taani, Euroopa jne. Valgustusajastu koondus Euroopasse ja selle ümbrusesse. | Valgustusajastu oli koondunud Euroopasse ja selle ümbrusesse. |
võim | Teadusrevolutsiooni ajal oli võim peamiselt valitsuse ja kirikute käes. | Valgustusajastul kaotasid valitsus ja kirikud erapooletult oma võimu. |
Levima | Selle ajastu mõtlejad ei soovinud, et nende vaated ja tõekspidamised leviksid. | Selle ajastu mõtlejad olid oma vaadete ja tõekspidamiste leviku pärast väga põnevil. |
Ulatus | Teadusrevolutsioon oli piiratud ulatusega, kuna see käsitles peamiselt teadusega seotud asju. | Valgustusajastu oli laiaulatuslik, kuna see käsitles inimesi. |
Mis on teadusrevolutsioon?
Reeglite ja teooriate kehtestamist, mis panid tee praegusele teaduslikule uurimisele, nimetatakse teadusrevolutsiooniks. See sai alguse 16. sajandil, täpsemalt 1543. aastal. Soov saada kätte meie esiisade ajalugu kutsus esile teadusrevolutsiooni.
Teadusrevolutsiooni põhieesmärk oli innustada inimesi oma peaga mõtlema, eriarvamusele jääma selle üle, mis on nende ümbruses õige ja mis vale, ning hinnata ümber tol ajal levinud seisukohti.
- Mõju – teadusrevolutsioon pani inimesi oma uskumuste jõudu toetama. See revolutsioon õpetas inimestele, et inimese mõtlemisprotsess on võimsaim relv.
- Tehnoloogia- Teadusrevolutsiooni ajal leiutati palju populaarteaduslikke tööriistu, kuna inimesed hakkasid keskenduma oma mõistusele ja mõtlemisprotsessidele, nt. baromeetrid, termomeetrid jne.
Teadusrevolutsiooni ajal oli valitsusel ja kirikutel tohutu võim, mis koondus enamasti Euroopasse, Inglismaale, Taani jne.
Mis on valgustusajastu?
Valgustusajastu algas pärast teadusrevolutsiooni, mis avas sellele tee. Valgustusajastu algust võib pidada 17. ja 18. sajandisse, mil esmane eesmärk oli parandada inimeste intelligentsust.
Valgustusajastu keskendus peamiselt Euroopale ning valitsuse ja kiriku võim langes sel perioodil dramaatiliselt.
Väidetavalt oli John Locke isa valgustusajastu. Sel ajastul hakkasid inimesed uskuma, et teadus on ülim otsustav tegur. See ajastu sai alguse inimõiguste kaitsest ja rõhutas ühiskonnas progressi jõudu.
Valgustusajastu avaldab aga mõju vanadele populaarsetele uskumustele. Uuel põlvkonnal on ratsionaalsemad mõtted, mida toetavad teaduslikud tõendid ja faktid.
Peamised erinevused teadusrevolutsiooni ja valgustusajastu vahel
- Teadusrevolutsioon oli palju vanem kui valgustusajastu. Teadusajastu algas 16. sajandi keskel, valgustusajastu aga 17. sajandi alguses ja 18. sajandi alguses.
- Teadusrevolutsioon oli hajutatud ja esines Euroopas, Taanis ja Itaalias, valgustusajastu aga ainult Euroopas.
- Teadusrevolutsiooni ajal olid valitsused ja kirikud väga võimsad, samas kui valgustusajastul muutusid nad üsna võimsaks.
- Teadusajastul olid paljud ajastu mõtlejad oma uskumuste leviku suhtes ettevaatlikud. Teisest küljest ihkasid valgustusajastu mõtlejad oma ideid ja mõtteid avalikult välja tuua.
- Teadusrevolutsioon oli kitsas mõiste, mille ulatus oli piiratud. Kuna aga valgustusajastu keerles ümber inimelu, oli sellel palju laiem haare.
- https://plato.stanford.edu/entries/enlightenment/
- https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00131857.2018.1537832
Viimati värskendatud: 25. novembril 2023
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.