Kuluarvestus vs finantsarvestus: erinevus ja võrdlus

Mis on kuluarvestus?

Kuluarvestus on raamatupidamisosakond, mis keskendub organisatsioonis kaupade või teenuste genereerimisega seotud tasude kindlaksmääramisele ja kontrollimisele. See mängib olulist rolli juhtimisvalikute tegemisel, pakkudes ainulaadset teavet erinevate kulukomponentide kohta.

Hinnaarvestuse üks peamisi eesmärke on arvutada ja analüüsida tootmisviisi igas etapis tehtud kulutusi. See hõlmab otseseid kulusid (nt tooraine, raske töö) ja kaudseid kulusid (nt üldkulud, halduskulud). Tasude jaotamine võimaldab tuvastada valdkonnad, kus saab jõudlust parandada ja kulusid vähendada.

Kulude arvestus kasutab erinevaid strateegiaid koos tegevuskulude, protseduuride kuluarvestuse ja peamiselt intressipõhise kuluarvestusega, et jaotada tasud nii, nagu need peaksid olema. Lisaks hõlmab see eelarvete ja prognooside loomist, mis võimaldab kontrollil seada eesmärke ja kuvada neile vastupidist üldist jõudlust.

Lisaks võimaldab hinnaarvestus teha hinnavalikuid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kulusid, et tagada toodete või teenuste konkurentsivõimeline hind, tagades samas kasumlikkuse. See on kriitiline tööriist kitsa marginaaliga tööstusharude ettevõtetele, kuna see hoiab väärtust kontrolli all ja maksimeerib kasumlikkust.

Üldiselt pakub hinnaarvestus sisemistele sidusrühmadele kasulikke andmeid, aidates neil teha teadlikke otsuseid, mis aitavad kaasa tööandja rahalisele sobivusele ja täitmisele.

Mis on finantsarvestus?

Finantsarvestus on äriettevõtte tegevuse oluline komponent, mis hõlmab organisatsiooni rahaliste tehingute registreerimist, kokkuvõtete tegemist ja aruandlust. See on spetsialiseerunud standardiseeritud ja täielike aruannete koostamisele välistele sidusrühmadele, nagu investorid, laenuandjad, reguleerivad asutused ja üldsus.

Finantsarvestuse peamised lisandid hõlmavad majandusaruannete koostamist, nagu kasumiaruanne, bilanss, sularahaaruanne ja omakapitali korrigeerimiste teatamine. Need avaldused annavad pildi tööandja rahalisest funktsioonist, üldisest tulemuslikkusest ja mündivoogudest teatud pikkuses.

Finantsarvestus järgib populaarseid raamatupidamiskontseptsioone, GAAP-i või IFRS-i, et tagada finantsaruandluse ühtsus ja võrreldavus. Samuti järgib see topeltjuurdepääsuga raamatupidamisvidinat, kus igal tehingul on samad ja vastupidised tagajärjed varale, kohustustele ja omakapitalile.

Rahaarvestuse kaudu kogutud teave aitab sidusrühmadel teha teadlikke valikuid agentuuri investeerimise, laenu andmise või reguleerimise kohta. See annab ülevaate organisatsiooni kasumlikkusest, likviidsusest, maksevõimest ja tavapärasest rahalisest sobivusest.

Lõppkokkuvõttes on majandusarvestus oluline läbipaistvuse, vastutustunde ja ettevõttesse uskumise edendamisel rahvusvahelisel tasandil, kuna see annab puhta ja standardse ülevaate äriettevõtte finantsseisundist.

Kuluarvestuse ja finantsarvestuse erinevus

1. Kuluarvestuse eesmärk on aidata välja selgitada ja kontrollida tootmis- või pakkumiskulusid. Teisest küljest on finantsarvestuse eesmärk keskenduda ettevõtte finantsrolli ja -tulemuste kohta teabe edastamisele välistele sidusrühmadele.
2. Kuluarvestuse kasutajad on asutuse sisekontroll, juhid ja valikutegijad. Teisest küljest on finantsarvestuse kasutajad välised sidusrühmad, nagu ostjad, laenuandjad, ametiasutused, ettevõtted ja regulaatorid.
3. Ajavahemik kuluarvestuses on lühem kui võrreldes finantsarvestusega, mis on pikem.
4. Kuluarvestuse aruandlusvorm on paindlikud aruandluskoodekid, mis on kohandatud vastavalt juhtkonna vajadustele. Seevastu finantsarvestuse aruandlusvorm järgib ühtsuse ja võrreldavuse huvides standardiseeritud koodekeid ja standardeid (nt GAAP, IFRS).
5. Kuluarvestuse regulatiivne vastavus on vähem keskendunud väliste raamatupidamisnõuete täitmisele. Teisest küljest järgib finantsarvestuse regulatiivne vastavus meie organite kaudu kehtestatud raamatupidamisnõuetele ja reeglitele.

Kuluarvestuse ja finantsarvestuse võrdlus

Võrdluse parameeter	Kulude arvestus	Finantsarvestus
Eesmärk	See aitab tootmis- või pakkumiskulusid välja selgitada ja kontrollida.	See keskendub ettevõtte finantsrolli ja tulemuslikkuse kohta teabe edastamisele välistele sidusrühmadele.
kasutajad	Sisekontroll, juhid ja valiku tegijad agentuuri sees.	Välised sidusrühmad, nagu ostjad, laenuandjad, ametiasutused, ettevõtted ja reguleerivad asutused.
Ajavahemik	Tavaliselt lühemad ajaraamid (nt päev-päevalt, nädalast, kuust), et aidata valiku tegemisel.	Hõlmab üldiselt pikemaid ajavahemikke (nt kord kvartalis, kord aastas) välistele osapooltele aruandluseks.
Aruandevorming	Paindlikud aruandluskoodekid, mis on kohandatud juhtimise konkreetsetele vajadustele.	Ühtsuse ja võrreldavuse tagamiseks järgib standardiseeritud koodekeid ja standardeid (nt GAAP, IFRS).
nõuetele vastavuse	Vähem keskendunud väliste raamatupidamisnõuete täitmisele.	Järgib rangelt raamatupidamisnõudeid ja meie organite kaudu kehtestatud reegleid.

viited

1. https://books.google.co.in/books?hl=en&lr=&id=fklDDAAAQBAJ&oi=fnd&pg=PR1&dq=Difference+Between+Cost+Accounting+and+Financial+Accounting&ots=69I8HDTFD2&sig=n5GBw-PEnRHXkNWDVG5pOK0JLyA&redir_esc=y#v=onepage&q=Difference%20Between%20Cost%20Accounting%20and%20Financial%20Accounting&f=false
2. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0361368207000463

Viimati värskendatud: 26. jaanuaril 2024