Osaühingut saab osaühingust eristada selle kuuluvuse ja nendega kauplemise viisi järgi. Uue ettevõtte loomisel on töötajaid suhteliselt palju vähem ja juhtkond on väga väike. Neid ettevõtteid tunnustatakse osaühingutena, kuid lõpuks võivad nad suureks rahvusvaheliseks konglomeraadiks kasvades sattuda börsile ja saada aktsiaseltsiks.
Võtme tagasivõtmine
- Osaühingud ja osaühingud on eraldiseisvad juriidilised isikud, millel on oma osanike suhtes piiratud vastutus, kuid osaühingutel on aktsiate võõrandamisel piirangud. Nad ei saa aktsiaid avalikkusele pakkuda.
- Osaühinguid saab börsidel avalikult kaubelda, osaühinguid aga mitte.
- Osaühingul peab olema vähemalt kaks aktsionäri, aktsiaseltsil aga ainult üks.
Osaühing vs osaühing
Aktsiaselts on äristruktuur, mis eraldab juriidiliselt äriühingu vara ja tulu omanikest ja aktsionäridest, piirates nende vastutust nende investeeringuga. Osaühing on aktsiaseltsi liik, mis ei ole avalikult kaubeldav ja mille aktsiaid omab eraviisiliselt väike grupp üksikisikuid.
Aktsiaseltsi tuntakse ka kui a aktsiaselts, ja samal aktsionäril võib olla mitu. Ettevõtte aktsiatega kaubeldakse avalikult ning neid aktsiaid võib osta ja müüa igaüks. Eraettevõte on juriidiline isik, mis tähendab, et kui ettevõte kaevatakse kohtusse, ei pea aktsionärid oma taskust maksma.
Seevastu osaühingul on piiratud omand, mis tähendab väiksemat osanike arvu. Nende ettevõtete aktsiad ei ole üldsusele kauplemiseks avatud, samuti ei ole need börsil noteeritud. Ebasoodsates olukordades on ettevõtte aktsionäridel kohustus müüa neile ettevõttes kuuluv vara.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameetrid | Aktsiaselts | Osaühing |
|---|---|---|
| Aktsionärid | Aktsiaseltsis peaks olema minimaalselt 7 aktsionäri, samas kui ülempiiri pole. | Osaühingus on minimaalselt 2 osanikku ja maksimaalselt 200 osanikku. |
| Omandiõigus | Aktsiaselts, mida tuntakse ka aktsiaseltsina, kuulub mitmele aktsionärile. | Osaühingut omab vaid piiratud rühm edendajaid. |
| Aktsiad | Aktsiaseltsis on aktsiatega vabalt kaubelda lubatud. | Osaühingus peavad aktsiatega kauplemiseks nõusoleku andma kõik aktsionärid. |
| Börs | Osaühing esitab IPO ja noteeritakse börsil. | t ei satu börsile, kuna avalik kauplemine pole lubatud. I |
| läbipaistvus | Aktsiaseltsi töö on palju läbipaistvam ja dokumentidega on võimalik tutvuda ka tavarahval. | Osaühing ei näita aktsiaseltsina läbipaistvust ja tehingute üksikasju ei avalikustata. |
Mis on aktsiaselts?
Aktsiaselts on konkreetne juriidiline isik/äristruktuur, mis võib sõlmida lepinguid ja kanda juriidilisi süüdistusi, ilma et see mõjutaks aktsionäre. Üksikud aktsionärid ei pea oma taskust raha kulutama ega ettevõtte varasid maha müüma, kui keegi selle kohtusse kaebab. Kuid kui aktsionär tunnistatakse süüdi ja ta on seotud pettuse või sellega seotud tegevusega, esitatakse süüdistus.
Aktsiaseltsidel on lubatud kapitali kaasamiseks müüa aktsiaid lihtrahvale. Kuid avalikuks kauplemiseks esitab ettevõte esmalt IPO ja kui ta börsile jõuab, saab ta kaubelda. Ühel aktsial on fikseeritud hind ja see võib aktsiaturu järgi iga päev muutuda. Üldiselt ei lähe väikesed ettevõtted börsile enne ja välja arvatud juhul, kui neist saab rohkem väljendunud äri.
Aktsiaselts peab registreerima end ettevõtte tulumaksukohustuslasena kolme kuu jooksul alates asutamisest. Lisaks kohustuslikule ettevõtte tulumaksule võivad aktsiaseltsid maksta ka muid makse, nagu käibemaks, Kapitali juurdekasv Maksud jne.
Mis on osaühing?
Osaühing ei kaubelda oma äriga avalikult ja ta ei ole aktsiate müügi eesmärgil börsil noteeritud. Üldiselt on väikesed ettevõtted erakapitalil, kus on vähemalt 2 kuni 200 liiget. See on kooskõlas 2013. aasta äriühinguseaduse sätetega.
Osaühingus on igal aktsionäril või liikmel piiratud vastutus. See tähendab, et kui ettevõte saab kahju, peavad aktsionärid makse tasumiseks müüma oma ettevõtte varad. Osaühingul on samuti kaks juhti ning erinevalt aktsiaseltsidest pole vaja töötajate indekseerimist.
Osaühing ei ole kohustatud oma finantsteavet üldsusele avaldama. Eraettevõtetes hoitakse saladuses ka muud juhtiva tasandi tundlikku teavet. Ja mis puudutab otsustamist, siis kõik aktsionärid peaksid selle vastuvõtmise heaks kiitma.
Peamised erinevused aktsiaseltsi ja osaühingu vahel
- Aktsiaseltsis peaks olema minimaalselt 7 aktsionäri, samas kui ülempiiri ei ole, samas kui osaühingus on minimaalselt 2 osanikku ja maksimaalselt 200 osanikku.
- Osaühing, mis on tuntud ka kui a aktsiaselts kuulub mitmele aktsionärile, samas kui osaühingut omab vaid piiratud rühm edendajaid.
- Aktsiaseltsis on aktsiatega vaba kauplemine lubatud, osaühingus peavad aga aktsiatega kauplemiseks nõusoleku andma kõik aktsionärid.
- Aktsiaselts esitab IPO ja noteeritakse börsile, samas kui osaühing ei satu börsile, kuna avalik kauplemine pole lubatud.
- Aktsiaseltsis töötamine on palju läbipaistvam ja dokumentidega on lubatud ka tavapublik. Seevastu tehinguid ja muu tegevuse üksikasju osaühingus lihtrahvale ei avaldata.
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/1468-2230.00267
- https://www.iasplus.com/en/binary/resource/0804restatements1997-2006.pdf
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Chara Yadavil on MBA rahanduses. Tema eesmärk on lihtsustada rahandusega seotud teemasid. Ta on rahanduses töötanud umbes 25 aastat. Ta on pidanud mitmeid finants- ja pangandustunde ärikoolidele ja kogukondadele. Loe temalt lähemalt bio-leht.
See aktsiaseltside ja osaühingute vaheliste erinevuste üksikasjalik jaotus pakub palju teavet üksikisikutele, kes soovivad asutada oma ettevõtet. See pakub väärtuslikku teavet kahte tüüpi ettevõtete juriidiliste, finants- ja tegevuslike erinevuste kohta.
Huvitav oleks süveneda aktsiaseltside ja osaühingute maksumõjudesse ja esitamisnõuetesse. Nende finantsaspektide mõistmine on äriplaneerimise ja vastavuse tagamiseks ülioluline.
Artikkel selgitab tõhusalt aktsiaseltsi ja osaühingu mõistet, valgustades nende omadusi, omandiõigust ja finantsläbipaistvust. See on väärtuslik teave kõigile, kes on huvitatud äristruktuuridest.
Artikkel annab suurepärase ülevaate aktsiaseltside ja osaühingute erinevustest. Nende omandiõigus, kauplemispiirangud ja aktsionäride arv on võtmepunktid nende erinevuste mõistmisel.
Nõustun Ulloydiga. Juhtumiuuringute kaasamine annaks praktilise ülevaate aktsiaseltside ja osaühingute tegevuse erinevustest, suurendades artikli väärtust veelgi.
Kuigi võrdlus on põhjalik, oleks kasulik lisada rohkem näiteid või juhtumiuuringuid, mis illustreeriksid nende erinevuste praktilist rakendamist tegelikes äristsenaariumides.
Artikli üksikasjalik selgitus aktsiaseltside ja osaühingute juriidiliste tunnuste ja omandistruktuuride kohta on oluline erinevate majandusüksuste mõistmiseks. See annab põhjaliku analüüsi nende kahe erinevuse kohta.
Artiklis tuuakse tõhusalt välja aktsiaseltsi ja osaühingu õiguslikud ja tegevuslikud erinevused. See põhjalik analüüs selgitab nende ainulaadseid omadusi ja annab potentsiaalsetele ettevõtete omanikele väärtuslikke teadmisi.
Kasuks tuleks juhtumiuuringute või reaalsete näidete lisamine, kuna see aitab lugejatel mõista, kuidas aktsiaseltside ja osaühingute vahelised erinevused võivad mõjutada äritegevust ja otsuste tegemist.
Artikkel teeb kiiduväärt tööd, selgitades arusaadavalt aktsiaseltside ja osaühingute taga olevaid keerulisi mõisteid. Selge võrdlustabel ja põhjalikud kirjeldused aitavad teemat põhjalikult mõista.
Võrdlustabel on kasulik tööriist kõigile, kes soovivad mõista aktsiaseltsi ja osaühingu erinevusi. See annab selge ja kokkuvõtliku ülevaate võrdluse põhiparameetritest.