Turg vs käsumajandus: erinevus ja võrdlus

Turumajandus: Turumajanduses on tootmist, turustamist ja hinnakujundust puudutavaid otsuseid ajendatud nõudluse ja pakkumise jõududest. Eraisikud ja ettevõtted teevad valikuid turutingimustest lähtuvalt, mis toob kaasa detsentraliseeritud otsuste tegemise ja konkurentsi. Käsumajandus: Käsumajanduses planeerib ja kontrollib valitsus majandustegevust keskselt. Ametivõimud dikteerivad, milliseid kaupu ja teenuseid toodetakse, kuidas neid jaotatakse ning määravad hinnad. Selle tsentraliseeritud lähenemisviisi eesmärk on saavutada konkreetsed sotsiaalsed või majanduslikud eesmärgid, kuid turusüsteemidel võib puududa tõhusus ja paindlikkus.

Võtme tagasivõtmine

1. Turumajandus on majandussüsteem, kus pakkumine ja nõudlus määravad kaupade ja teenuste tootmise ja turustamise ning valitsuse sekkumine on piiratud.
2. Käsumajandus on majandussüsteem, kus valitsus kontrollib kaupade ja teenuste tootmist ja levitamist, tehes olulisi majandusotsuseid tsentraalselt.
3. Turumajandus rõhutab konkurentsi kaudu individuaalset vabadust ja tõhusust, käsumajandus aga keskendub tsentraliseeritud planeerimisele ja kontrollile, et saavutada laiemad ühiskondlikud eesmärgid.

Turumajandus vs käsumajandus

Turumajanduse ja käsumajanduse erinevus seisneb selles, et see on majandussüsteem, mida juhivad üksikisikud või ettevõtted, kes teevad finantsotsuseid. Samas on käsumajandus süsteem, kus valitsus teeb majanduslikke valikuid.

Turumajandus on üks majandussüsteeme, kus finantsotsuse, näiteks kaupade hinna ja pakkumise, teevad üksikisikud või erasektor.

Käsumajandus on veel üks majandussüsteem, kus valitsus teeb finantsotsuse selle kohta, mida ja kuidas kaupu toota. See ei sõltu nõudluse ja pakkumise seadusest nagu turumajandus.

---

 

Võrdlustabel

tunnusjoon	Turumajandus	Käsumajandus
Ressursside omandiõigus	Eraomand	Valitsuse omand
Otsuse tegemine	Ajendab nõudlus ja pakkumine	Valitsuse poolt tsentraalselt planeeritud
Motiveerimine	Kasum ja omakasu	Sotsiaalne hüve ja valitsuse eesmärgid
Hinna ja palga määramine	Määratud nõudluse ja pakkumise järgi	Valitsuse poolt määratud
Ressursside eraldamine	Põhineb tarbija eelistustel	Lähtudes valitsuse prioriteetidest
Efektiivsus	Eesmärgiks jaotamise ja tootlikkuse tõhusus (võib esineda töötuse perioode)	Võib esineda puudust ja ebaefektiivsust
Innovatsioon	Ajendatuna konkurentsist ja kasumi motiivist	Piiratud tsentraalse planeerimisega
Elatustase	Potentsiaal kõrge elatustaseme saavutamiseks suure hulga kaupade ja teenustega	Võib olla madalam elatustase piiratud valikuvõimalustega
Tulude jaotus	Kipub ebavõrdsem olema	Võib püüda saavutada võrdsemat jaotust, kuid võib ohverdada majanduskasvu
Valitsuse roll	Piiratud avalike hüvede pakkumise, turgude reguleerimise ja turvavõrkude pakkumisega	Ulatuslik kontroll ressursside jaotamise, tootmise ja hindade üle
Näited	Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa	Põhja-Korea, Kuuba (endine), Nõukogude Liit (endine)

---

 

Mis on turumajandus?

Turumajanduse tunnused

1. Eraomand

Turumajanduses on enamik tootmisvahendeid, nagu ettevõtted, tehased ja ressursid, eraomanduses. See julgustab inimesi tegema iseseisvaid majanduslikke otsuseid, mis põhinevad nende huvidel ja stiimulitel.

2. Kasumi motiiv

Turumajanduse peamine eesmärk on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted ja eraisikud tegelevad majandustegevusega kasumi teenimise eesmärgil, mis omakorda soodustab innovatsiooni, tõhusust ja konkurentsivõimet.

3. Konkurents

Konkurents on turumajanduse põhiaspekt. See suurendab tõhusust, alandab hindu ja parandab toodete kvaliteeti. Konkurentsiturul püüavad ettevõtted klientide meelitamiseks pakkuda paremaid kaupu ja teenuseid.

4. Tarbija suveräänsus

Tarbijatel on turumajanduse kujundamisel oluline roll. Nende eelistused ja valikud määravad, millised kaubad ja teenused turul edukad on. Ettevõtted vastavad tarbijate nõudmistele konkurentsis püsimiseks.

Turumajanduse eelised

1. Tõhus ressursside eraldamine

Turumajandus jaotab ressursse tarbijate eelistuste põhjal. See viib nõudlusega kaupade ja teenuste tootmiseni, tagades ressursside tõhusa jaotuse.

2. Innovatsioon ja tehnoloogiline areng

Kasumi motiiv ja konkurents juhivad innovatsiooni ja tehnoloogilisi edusamme. Ettevõtetel on stiimulid investeerida teadus- ja arendustegevusse, et saavutada konkurentsieelist.

3. Paindlikkus ja kohanemisvõime

Turumajandus on dünaamiline ja suudab kiiresti kohaneda muutuvate tingimustega. Hinnad, tootmine ja tarbimine kohanduvad vastavalt pakkumise ja nõudluse muutustele.

4. Erinevad valikud

Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kaupade ja teenuste osas lai valik valikuid. Konkurents soodustab mitmekesisust, pakkudes tarbijatele palju valikuvõimalusi.

Kriitika ja väljakutsed

1. Sissetulekute ebavõrdsus

Üks peamisi etteheiteid turumajandusele on sissetulekute olulise ebavõrdsuse potentsiaal. Jõukuse kogunemine võib olla ebaühtlane, mis toob kaasa elatustaseme erinevusi.

2. Välismõjud

Turumajandus ei pruugi välismõjudega tõhusalt tegeleda. Negatiivseid välismõjusid, nagu reostus, ei pruugita turutehingutes arvesse võtta, mis põhjustab keskkonnaprobleeme.

3. Sotsiaalsete turvavõrkude puudumine

Kriitikud väidavad, et turumajandus võib hooletusse jätta sotsiaalse heaolu aspektid. Haavatavate elanikkonnarühmade heaolu tagamiseks võivad olla ebapiisavad sätted, mis nõuavad valitsuse sekkumist.

4. Äritsüklid

Turumajandus on vastuvõtlik majandustsüklitele, sealhulgas buumitele ja majanduslangustele. Need kõikumised võivad põhjustada tööpuudust ja majanduslikku ebastabiilsust.

Valitsuse roll turumajanduses

1. Määrus

Kuigi turumajandus rõhutab valitsuse minimaalset sekkumist, on teatud reguleerimine vajalik. Valitsused võivad kehtestada eeskirjad pettuste ärahoidmiseks, tarbijate kaitsmiseks ja ausa konkurentsi säilitamiseks.

2. Lepingute täitmine

Valitsused jõustavad lepinguid, et tagada pooltevaheliste kokkulepete järgimine. See õiguslik raamistik tagab stabiilsuse ja soodustab äritehinguid.

3. Infrastruktuuri arendamine

Valitsused investeerivad infrastruktuuri, nagu teed, sillad ja kommunaalteenused, et toetada majandustegevust ja parandada turu üldist toimimist.

4. Sotsiaalsed turvavõrgud

Sotsiaalsete probleemide lahendamiseks võivad valitsused rakendada sotsiaalseid turvavõrgustikke, nagu töötushüvitised ja hoolekandeprogrammid, et kaitsta kodanikke majanduslikult keerulisel ajal.

 

Mis on käsumajandus?

Käsumajanduse omadused

1. Tsentraliseeritud otsuste tegemine

Käsumajanduses teeb kõik olulisemad majandusotsused keskvalitsus või keskne planeerimisasutus. See hõlmab kindlaksmääramist, milliseid kaupu ja teenuseid toota, toota kogust ja kuidas ressursse jaotada.

2. Ressursside riigiomand

Peamised ressursid, nagu maa, tööjõud ja kapital, on käsumajanduse tingimustes sageli riigi omanduses ja kontrolli all. See on vastuolus turumajandusega, kus eraisikud või üksused tavaliselt omavad ja kontrollivad neid ressursse.

3. Tootmise eesmärgid

Valitsus seab käsumajanduses olevatele tööstusharudele ja sektoritele konkreetsed tootmiseesmärgid. Seda tehakse selleks, et täita valitsuse seatud üldisi majanduseesmärke ja prioriteete.

4. Fikseeritud hinnad

Kaupade ja teenuste hinnad määrab käsumajanduses sageli valitsus. Selle eesmärk on hoida kontrolli all inflatsiooni, tagada taskukohasus ja viia vastavusse riigi majanduslike eesmärkidega.

Käsumajanduse eelised

1. Tsentraliseeritud planeerimine

Käsumajanduse üks eeliseid on võime viia ellu terviklikke ja sidusaid majandusplaane. Valitsus saab sihtotstarbeliste majandustulemuste saavutamiseks suunata ressursse konkreetsetesse sektoritesse ja tööstusharudesse.

2. Sotsiaalne võrdsus

Käsumajandus püüdleb sageli sotsiaalse võrdsuse poole, jaotades rikkust ja ressursse ümber vastavalt valitsuse prioriteetidele. See võib vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja parandada juurdepääsu olulistele teenustele.

3. Stabiilsus

Tsentraliseeritud kontroll võimaldab valitsusel kiiresti reageerida majanduslikele väljakutsetele ja kõikumistele. See võib aidata kaasa majanduse stabiilsusele ja leevendada väliste šokkide mõju.

Käsumajanduse miinused

1. Stiimulite puudumine

Käsumajanduse peamine puudus on individuaalsete stiimulite puudumine innovatsiooniks ja tõhustamiseks. Ilma turumajanduses eksisteeriva kasumimotiivita võib üksikisikutel ja ettevõtetel olla vähem motivatsiooni tipptaseme poole püüdlemiseks.

2. Bürokraatlik ebatõhusus

Tsentraliseeritud otsustamine võib põhjustada bürokraatlikku ebaefektiivsust ja viivitusi muutuvatele majandustingimustele reageerimisel. Bürokraatia tülikas olemus võib takistada kohanemisvõimet ja reageerimisvõimet.

3. Tarbija valikupiirangud

Käsumajandusega tarbijatel võivad olla piiratud valikud, kuna valitsus määrab, milliseid tooteid toodetakse ja kättesaadavaks tehakse. Selline mitmekesisus võib põhjustada rahulolematust ja rahuldamata tarbijate eelistusi.

---

Peamised erinevused turumajanduse ja käsumajanduse vahel

• Ressursi eraldamine:
  • Turumajandus: Ressursid jaotatakse avatud turu nõudluse ja pakkumise jõudude alusel. Hinnad on signaalid tootjatele ja tarbijatele otsuste tegemisel.
  • Käsumajandus: Valitsus või keskasutus määrab ressursside jaotamise, tootmise eesmärgid ja jaotuse.
• Tootmisvahendite omandiõigus:
  • Turumajandus: Tootmisvahendid kuuluvad tavaliselt eraisikutele või üksustele. Ettevõtted tegutsevad kasumi nimel ja konkurents on liikumapanev jõud.
  • Käsumajandus: Valitsus või riik omab ja kontrollib tootmisvahendeid. Kesksed planeerimisasutused teevad otsuseid selle kohta, mida, kuidas ja kellele toota.
• Otsustusprotsess:
  • Turumajandus: Otsused on detsentraliseeritud ning neid teevad üksikud tarbijad ja ettevõtted. Turu nähtamatu käsi juhib valikuid.
  • Käsumajandus: Otsused on tsentraliseeritud, neid teeb keskne planeerimisasutus ja need järgivad sageli etteantud plaani.
• Paindlikkus ja uuenduslikkus:
  • Turumajandus: Suur paindlikkus ja kohanemisvõime muutuvate oludega. Innovatsiooni stimuleerib konkurents.
  • Käsumajandus: Vähem paindlikkust ja uuenduslikkust bürokraatlike protsesside ja konkurentsipõhiste stiimulite puudumise tõttu.
• Kasutegur:
  • Turumajandus: Üldiselt peetakse ressursside jaotamisel tõhusamaks, kuna hinnad peegeldavad kaupade ja teenuste tegelikku väärtust.
  • Käsumajandus: Võib kannatada ebatõhususe tõttu turupõhise hinnakujunduse ja konkurentsi puudumise tõttu.
• Sissetulekute ebavõrdsus:
  • Turumajandus: Sellel on erinev sissetulekute ebavõrdsus, mis põhineb individuaalsel edul ja turudünaamikal.
  • Käsumajandus: Teoreetiliselt on selle eesmärk rikkuse võrdsem jaotus, kuid sageli on tulemuseks erinev ebavõrdsuse vorm, näiteks poliitilised võimuerinevused.
• Valitsuse roll:
  • Turumajandus: Valitsuse piiratud sekkumine; rõhk turujõududel reguleerida majandustegevust.
  • Käsumajandus: Valitsuse ulatuslik kontroll ja sekkumine majanduse planeerimisse ja otsustamisse.
• Tarbija valik:
  • Turumajandus: Tarbijatel on lai valik valikuid ning eelistused mõjutavad tootmist nõudluse kaudu.
  • Käsumajandus: Tarbijate valik on piiratud, kuna tootmist juhivad sageli kesksed planeerijad.
• Risk ja tasu:
  • Turumajandus: Üksikisikud ja ettevõtted kannavad riske ja naudivad oma majandustegevuse hüvesid.
  • Käsumajandus: Riik võib riske ja hüvesid jaotada või enda kanda võtta, vähem otseses seoses individuaalse pingutusega.
• Näited:
  • Turumajandus: USA, enamik lääneriike.
  • Käsumajandus: Ajaloolised näited on endine Nõukogude Liit, Hiina (enne majandusreforme) ja Põhja-Korea.

---

viited

1. https://www.nber.org/papers/w13774.pdf
2. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/1467-8683.00282

Viimati värskendatud: 08. märts 2024