Võtme tagasivõtmine
- Demokraatlikus riigis osaleb rahvas vahetult valitsuse otsuste tegemisel ja seadusandluse hääletamisel. Vabariigis valivad kodanikud esindajad, kes teevad nende nimel otsuseid ja võtavad vastu seadusi.
- Demokraatlikke riike juhib enamus, mis tähendab, et enamikul kodanikel on õigus teha otsuseid. Vabariigid kaitsevad "enamuse türannia" eest, piirates enamuse võimu vähemuste õiguste kaitsmisel.
- Tõeline demokraatia põhineb põhimõttel "üks inimene, üks hääl", kus kõigil kodanikel on võrdne sõnaõigus. Vabariigid kasutavad mehhanisme, nagu esindusringkonnad, võimude lahusus ning kontroll ja tasakaal, et tasakaalustada enamuse valitsemist vähemuste õigustega.
Mis on demokraatia?
Demokraatiat määratletakse kui valitsemisviisi, kus võim on peamiselt rahva käes ja enamus teeb lõpliku otsuse. Demokraatliku valitsemise põhirõhk on tagada kõigile kodanikele võrdsed õigused, sealhulgas vabadus, hääleõigus, haridus, sõnaõigus, elu jne.
Vaadates demokraatia näiteid, on India parim näide otsedemokraatiast, kus kodanikud hääletavad ja valivad oma esindajaid.
Mis on Vabariik?
Vabariik on defineeritud kui esindusdemokraatiaga sarnane valitsusliik. Selles kaitstakse vähemusrühmade õigusi. Sellises valitsemisvormis valitakse esindajad, kes vastutavad riigi kodanike eest otsuste tegemise eest.
Riigipea on peamiselt president, samuti valitakse õiglastel valimistel. Sellise valitsuse põhiseadus kaitseb alati üksikisikute õigusi. Nende esmane eesmärk on stabiilsuse tagamine, kodanike õiguste kaitsmine sõltumata enamus- või alaealistest rühmadest ning seaduste järgimine.
Erinevus demokraatia ja vabariigi vahel
- Demokraatiat määratletakse kui valitsemisviisi, kus võim on peamiselt rahva käes ja enamus teeb lõpliku otsuse. Teisest küljest on vabariik määratletud kui esindusdemokraatiaga sarnane valitsustüüp. Selles kaitstakse vähemusrühmade õigusi.
- Demokraatia taga on filosoofia, et kogukond omab võimu ja valib oma esindaja neid valitsema. Samal ajal on vabariigi valitsemise taga filosoofia, et üksiku inimese valitsemine on vastu.
- Demokraatlikus valitsuses pole kirjaliku põhiseaduse omamine või puudumine vajalik. Samas vabariigi valitsusest rääkides peab sellel olema kirjalik põhiseadus.
- Kodanike roll demokraatlikus valitsuses seisneb selles, et nad on otseselt kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seevastu kodanike roll vabariigi valitsuses seisneb selles, et kodanikud ei osale otsuste tegemisel; selle asemel võtavad valitud esindajad vastu otsuseid nende nimel.
- Demokraatia eri tüübid on otsedemokraatia, presidendidemokraatia, parlamendidemokraatia ja esindusdemokraatia. Samas on vabariikliku demokraatia eri tüübid – Põhiseaduslik Vabariik ja Demokraatlik Vabariik.
- Demokraatia varajane näide pärineb aastast 500 eKr Kreekast, st Ateena demokraatiast. Teisest küljest on vabariikluse varane näide aastast 509 eKr, st Rooma vabariigist.
- Mõned kaasaegsed näited demokraatiast on India, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa jne. Seevastu vabariikliku valitsuse tänapäevane näide on Ameerika Ühendriigid.
- Demokraatia miinuseks on see, et enamuspartei kasutab ära vähemusrühmade üksikisikute õigusi. Vastupidi, vabariikliku valitsemise miinuseks on pidevad ummikud ja vaidlused.
Demokraatia ja vabariigi võrdlus
Võrdluse parameeter | Demokraatia | Vabariik |
---|---|---|
Määratlus | See on valitsustüüp, kus võim on peamiselt inimeste käes ja lõpliku otsuse teeb enamus | See on valitsustüüp, kus võim on peamiselt rahva käes ja enamus teeb lõpliku otsuse |
Filosoofia | Selles omab võimu kogukond ja valib oma esindaja neid valitsema | Selles vastandub üksiku inimese valitsemine |
Poliitiline süsteem | Demokraatlik | Vabariiklased |
Põhiseadus | Sellel võib olla kirjalik põhiseadus või mitte | sellel on kirjalik põhiseadus |
Kodanike roll | Kodanikud on otseselt kaasatud otsustamisprotsessi | Kodanikud ei osale otsuste tegemisel; selle asemel võtavad valitud esindajad vastu otsuseid nende nimel |
Liigid | Otsedemokraatia, presidendidemokraatia, parlamendidemokraatia, esindusdemokraatia | Põhiseaduslik vabariik ja demokraatlik vabariik |
Varased näited | Ateena demokraatia (Kreeka) | Rooma Vabariik |
Kaasaegsed näited | India, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa jne | Ameerika Ühendriigid |
Puudus | Mõnikord kasutab enamus vähemuse õigust | Ummikud ja pidevad vaidlused |
Suveräänsus käes | Kogu elanikkond | Inimesed |
Viimati värskendatud: 14. oktoober 2023
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.