Iga riiki juhib või juhib juhtorgan, tuntud ka kui valitsus. Seda tehti selleks, et seadust järgida ning reegleid ja määrusi luua.
Kõrgeimad volitused anti ühele inimesele, et kõike oma alluvuses hallata.
Kuid lõpuks mõistsid inimesed, et kui kõik volitused antaks ühele isikule, üldtuntud monarhile, võib ta pigem dikteerida ja oma volitusi kuritarvitada, kui probleeme lahendada.
Sellest mõttest sündis idee demokraatiast, kus rahvas ise valib oma valitsuse.
Võtme tagasivõtmine
- Monarhia on valitsemisvorm, kus kõrgeimat võimu omab üksainus valitseja, näiteks kuningas või kuninganna; demokraatia on valitsemisvorm, kus rahval on võim valitud esindajate kaudu.
- Monarhias päritakse või saadakse võim jõuga, demokraatias aga vabade ja õiglaste valimiste kaudu.
- Monarhiad kipuvad olema tsentraliseeritud ja hierarhilisemad, samas kui demokraatiad võimaldavad erinevatel kodanikel rohkem osaleda ja esindada.
Monarhia vs demokraatia
Monarhia on valitsemisvorm, kus monarhi peetakse kogu riigi kuningaks. Monarh vastutab otsuste tegemise ja seaduste otsustamise eest ega vastuta rahva ees. Demokraatia on võrdõiguslikkuse valitsus, kus riigipea vastutab oma tegude eest.
Demokraatiat on siiani peetud kõige tõhusamaks valitsemisvormiks. Demokraatia on monarhia laialdaselt valitud valitsemisvorm, mis on endiselt teatud paikades üle maailma.
Monarhia on valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes. Hierarhia saab selle positsiooni, kuna tema perekond võis varem rahvast valitseda.
Demokraatia on seevastu valitsemisvorm, kus riigi rahvas valib valitseja. Tema koos teiste valitsusasutustega valitseb riiki.
Võrdlustabel
| Võrdluse parameeter | Monarhia | Demokraatia |
|---|---|---|
| Eeskiri | Juhib monarh | Valitseb inimeste valitud valitsus |
| otsus | Otsused teeb monarh | Valitsus teeb suuremad otsused inimeste tagasisidet silmas pidades |
| Vastutus | Ei vastuta kellegi ees | Vastutab kõigi ees oma tegude eest |
| Kriitika | Pole lubatud kritiseerida ega küsitleda | Kriitikale ja küsimustele avatud |
| Surmamine | Kodanikud seisavad silmitsi monarhi rõhumisega | Kodanikke ei rõhuta |
| Võrdsus | Inimesi ei peeta võrdseks | Kõiki peetakse võrdseteks |
| Tava | India, USA, Prantsusmaa | Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia |
Mis on monarhia?
Monarhia on valitsemisvorm või poliitiline süsteem, mis annab ühele isikule jagamatud volitused valitseda või valitseda. Isik, kes juhib monarhiat, on tuntud kui monarh.
Mõistet monarhia kasutatakse siis, kui riigi või riigi kõrgeim võim on monarhi käes, kes tegutseb riigipeana. Monarhi positsioon saadakse enamasti pärilikkuse kaudu.
Monarhi käes olevad poliitilised õigused ja autoriteet on väga sümboolsed (kroonitud vabariik), piiratud (konstitutsiooniline monarh) ja täielik autokraatia (absoluutne monarhia).
Ta laiendab oma volitusi erinevate vormide kaudu, nagu seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim. Monarhe kroonitakse selliste tiitlitega nagu kuningas, kuninganna, keiser, raja, khaan, sultan jne.
Kuni 20. sajandini oli monarhia kõige levinum valitsusvorm.
Lõpuks on inimesed kaldunud rohkem demokraatliku valitsusvormi poole, kuid siiski on 45 suveräänsel riigil monarhiad, sealhulgas 16 Rahvaste Ühenduse valdkonda, mida Elizabeth II valitses riigipeana.
Mis on demokraatia?
Demokraatia on valitsemisvorm, kus riigi rahvas saab valida oma valitsuse.
Mõiste demokraatia on tuletatud kreekakeelsest sõnast "demokratia", mis tulenes sõnast "demos" (rahvas) ja "Kratos" (reegel), mis tähendab rahva valitsemist.
Demokraatia toimib võrdsuse ja vabaduse, kogunemis- ja sõnavabaduse, kaasatuse ja võrdsuse, liikmelisuse, nõusoleku, hääletamise, õiguse elule ja vähemuste privileegide põhimõtetele.
Edasise demokraatia võib liigitada otsedemokraatiaks ja esindusdemokraatiaks.
Otsedemokraatia on koht, kus inimesed otseselt arvutavad ja otsustavad seadusandlus, ja esindusdemokraatia on see, kui inimesed valivad esindaja, kes arvutab ja otsustab seadusandluse üle.
Peamised erinevused monarhia ja demokraatia vahel
- Monarhiat juhib monarh, kes on juba valitseva perekonna järglane. See on hierarhia, samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mida juhib rahva valitud valitseja.
- Monarh teeb otsuseid monarhias. Seevastu demokraatlikus riigis teeb valitsus enamiku otsustest oma rahvuse kodanike ettepanekuid silmas pidades.
- Monarhias ei vastuta monarh inimeste ees oma tegude või poliitikate eest mitte mingil juhul. Seevastu demokraatias vastutab valitsus alati oma rahva ees.
- Monarhias ei ole monarh poliitilistes küsimustes kriitikale avatud. Seevastu demokraatlikus riigis on valitsus avatud kriitikale ja ta peab vastama temaga seotud küsimustele.
- Monarhias ei peeta kõiki kodanikke võrdseks, samas kui demokraatias on kõik kodanikud seaduse järgi võrdsed ja neid ei saa mingil juhul diskrimineerida.
- Monarhia all olevad kodanikud seisavad silmitsi monarhi rõhumisega, samas kui demokraatia all olevad kodanikud ei seisa silmitsi juhtide rõhumisega.
- https://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=mN6SzMefot4C&oi=fnd&pg=PA1&dq=monarchy&ots=JvNoDG3Z3W&sig=Qf1v86WTGXZ6V3AAsNLerukRrtk
- https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09512740500338937
- https://muse.jhu.edu/article/225426/summary
- https://pdfs.semanticscholar.org/c013/110671e35f8bae23a0838edda1f87bb1248a.pdf
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
Monarhiate ja demokraatiate võrdlus on esitatud hästi struktureeritud viisil. See annab tervikliku ülevaate nende erinevustest.
Artiklis toodud ajalooline kontekst on oluline, et lugejad mõistaksid monarhiate ja demokraatiate päritolu.
Artikli võrdlustabel on üsna abiks monarhiate ja demokraatiate põhitunnuste eristamisel.
Tundub, et sisu eelistab demokraatiat monarhiale. Tasakaalustatum perspektiiv tuleks kasuks.
Artiklis on tõhusalt välja toodud monarhiate ja demokraatiate ajalooline kontekst ja areng.
Artikli seletus monarhiate ja demokraatiate erinevuste kohta on esitatud selgelt ja täpselt.
Sisu selgitab väga selgelt monarhiate ja demokraatiate päritolu ja olemust. See aitab inimestel mõista nende kahe valitsemisvormi erinevust.
Sisu on liiga keskendunud monarhiate ja demokraatiate ajaloolistele aspektidele. See ei käsitle nende valitsemisvormide tänapäevaseid tagajärgi ja väljakutseid.
Täpselt, postitus peab sisaldama rohkem kaasaegseid näiteid ja juhtumiuuringuid, et see oleks asjakohasem.
Nõustun teie kriitikaga. Artiklile võiks kasu olla praeguse poliitilise maastiku ning monarhiate ja demokraatiate arengu põhjalikumast analüüsist.
Sisu kirjeldab monarhiate ja demokraatiate vahelisi põhimõttelisi erinevusi, heidates valgust nende erinevatele omadustele.
Postitus ei süvene monarhiate ja demokraatiate sotsiaalmajanduslikesse mõjudesse, mis on igakülgse analüüsi jaoks hädavajalik.