Rahvahulga käitumist selgitavad mitmed erinevad psühholoogilised ja sotsioloogilised teooriad. Rahvahulgas on nii palju inimesi ja ometi käituvad kõik indiviidid ühtemoodi, see tähendab, et rahvahulk käitub kollektiivselt.
Nakkusteooria ja lähenemisteooria on kaks sellist teooriat, mis selgitavad rahvahulkade kollektiivset käitumist.
Võtme tagasivõtmine
- Nakkusteooria viitab sellele, et rahvahulga inimesed kaotavad eneseteadvuse ja ratsionaalse mõtlemise, võttes omaks ümbritsevate inimeste käitumise ja emotsioonid. Seevastu lähenemisteooria eeldab, et sarnaste uskumuste ja eesmärkidega inimesed saavad kokku, et moodustada rahvahulk, tegutsedes ühiselt, tuginedes ühistele väärtustele.
- Nakkusteooria rõhutab emotsioonide ja käitumise levikut rahvahulga kaudu, samas kui lähenemisteooria keskendub sarnaselt mõtlevate inimeste tahtlikule kogumisele.
- Nakkumisteooria omistab rahvahulga käitumise anonüümsusele ja sugestiivsusele, samas kui lähenemisteooria peab rahvahulga käitumist juba olemasolevate uskumuste ja soovide ratsionaalseks väljenduseks.
Nakkusteooria vs konvergentsiteooria
Nakkus teooria väidab, et finantskriisid ühes riigis võivad kiiresti levida teistesse riikidesse või isegi ülemaailmsesse finantssüsteemi. Lähenemisteooria viitab sellele, et kui riigid muutuvad majanduslikult integreeritumaks, muutuvad nad majanduspoliitika, institutsioonide ja tulemuste poolest sarnasemaks.
Nakkusteooria mainib, et rahvahulgal on hüpnootiline mõju väiksematele inimrühmadele ja täpsemalt üksikisikutele.
See selgitab veelgi, et kui inimene ühineb rahvahulgaga, mõjutab ta selle rahvahulga hüpnootilist mõju. Hüpnootiline mõju mõjutab inimest tundma ja käituma teatud viisil, mis on sama käitumine rahvahulgast.
Lähenemisteooria selgitab, miks rahvahulgal on kollektiivne käitumine ja sarnane mõtteperspektiiv.
Lisaks öeldakse, et rahvahulga kollektiivne käitumine ei ole tingitud hüpnootilisest mõjust, vaid selle asemel, et käitumine on tingitud rahvahulga kuuluvate isikute käitumisest.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameetrid | Nakkumise teooria | Lähenemisteooria |
|---|---|---|
| Tutvustas | Gustav Le Bon tutvustas lähenemisteooriat. | JE Roecklein tutvustas lähenemisteooriat. |
| väljavõte | Rahvahulgas viibiv inimene käitub teiste rahvahulgas viibivate inimeste hüpnootilise mõju tõttu irratsionaalselt. | Rahvahulga käitumise või suhtumise võib määrata rahvahulgas viibiva inimese käitumise või suhtumise järgi. |
| Tähendus | Nakkusteoorias avaldab rahvahulk inimesele hüpnootilist mõju, et ta käituks teatud viisil. | Lähenemisteooria kohaselt moodustavad kõik sarnaselt mõtlevad inimesed sama eesmärgi jagamiseks rahvahulga. |
| Mõjutatud | Rahvahulk mõjutab inimest, kes on rahvahulgas. | Rahvahulka mõjutavad rahvahulgas viibivad isikud. |
| Käitumine | Inimene käitub nagu teised inimesed rahvahulgast. | Rahvas käitub nagu indiviidide käitumine. |
Mis on nakkusteooria?
1885. aastal avaldas Gustav Le Bon raamatu "The Crowd". Nagu nimigi ütleb, rääkis raamat rahvahulga funktsionaalsuse taga olevast psühholoogiast ja rahvahulga käitumise psühholoogiast.
Gustav Le Bon tutvustas selles raamatus nakkusteooriat. Kuid tol ajal ei peetud teooriat täiesti tõeseks ega praktiliseks. See oli lihtsalt ligikaudne hinnang küsimusele, miks rahvahulk teatud viisil käitub.
Seetõttu arendasid teooriat edasi veel kaks inimest. Robert Park oli isik, kes arendas teooria pärast Gustav Le Boni. Gustave Le Boni tutvustatud teooria sisaldas palju poliitilisi aspekte. Robert Parki väljatöötatud nakkusteooria oli aga rohkem ratsionaalne ja psühholoogiline.
Seejärel töötas nakkusteooria lõpuks välja Herbert Blumer. Ta oli sotsioloog, kes andis teooriale sotsioloogilisema aspekti.
Lõplikult väljatöötatud nakkusteooria selgitab, et kui inimene siseneb rahvahulka, elimineeritakse tema iseseisvad mõtted ja tunded rahvahulga hüpnootilise mõju tõttu.
Selle tulemusena kipub inimene käituma nagu ülejäänud rahvahulk, et käituda kollektiivselt.
Mis on konvergentsiteooria?
Lähenemisteooria, nagu nimigi ütleb, on teooria, kus sarnaselt mõtlevad või ühise eesmärgiga inimesed tulevad kokku ja koonduvad kokku üheks rühmaks, mille tulemuseks on rahvahulk.
Seega on see rahvahulga kollektiivse käitumise põhjus. Teooria väidab, et rahvahulga käitumine ei ole midagi, mis ilmneb iseenesest või mõne kolmanda teguri mõjul.
Selle asemel tuleneb rahvahulga käitumine üksikisikute sarnasest mõtteviisist, ühisest eesmärgist ja muudest sellistest omadustest.
Kui mitu erinevat inimest, kellel on sama eesmärk, tulevad kokku ja moodustavad grupi, siis nad töötavad koos oma eesmärgi saavutamiseks, nende käitumine kipub väljenduma ühtemoodi, mille tulemusena ilmneb rahvahulk kollektiivset käitumist.
Näiteks massil, kes millegi vastu protesteerib, peab olema eesmärk. Nende eesmärk peab olema, et asjaomane asutus täidaks nende nõudmised.
Rahvahulk valib meeleavaldusel aga vägivalla, et oma nõudmised täita.
Siis poleks põhjus, miks rahvas vägivalla valis, see, et vägivalla idee tekkis kuskilt, vaid selle taga oleks sest selle rühma isikud tahtsid valida vägivalla.
Peamised erinevused nakkusteooria ja lähenemisteooria vahel
- Nakkusteooria väidab, et rahvahulga kollektiivne käitumine on tingitud selle hüpnootilisest mõjust. Teisest küljest väidab konvergentsiteooria, et rahvahulga kollektiivne käitumine on tingitud üksikisikutest.
- Nakkusteooria väidab, et rahvahulk juhib individuaalset käitumist. Vastupidi, lähenemisteooria väidab, et inimesed juhivad rahvahulga käitumist.
- Nakkusteooria väidab, et rahvahulgal ei pruugi olla sarnaselt mõtlevaid inimesi. Samas kui lähenemisteooria väidab, et rahvahulgal oli mõttekaaslasi.
- Nakkumisteooria kohaselt on hüpnootiline mõju rahvahulga kollektiivse käitumise põhjuseks. Teisalt on konvergentsiteooria kohaselt rahvahulga kollektiivse käitumise põhjuseks indiviidide mõttelaad.
- Nakkumisteooria kohaselt ei pruugi rahvahulgal olla sarnast eesmärki. Vastupidi, lähenemisteooria järgi on rahvahulgal sarnane eesmärk.
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/sim.5408
- https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/1539-6924.00306
Viimati värskendatud: 13. juulil 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Piyush Yadav on viimased 25 aastat töötanud kohalikus kogukonnas füüsikuna. Ta on füüsik, kelle kirg on muuta teadus meie lugejatele kättesaadavamaks. Tal on loodusteaduste bakalaureusekraad ja keskkonnateaduste magistrikraad. Tema kohta saate tema kohta rohkem lugeda bio-leht.
