Aktiivõpe on õppemeetod, mille puhul õppekeskkonna kujundamisel on õpetajal ja õpilastel võrdne roll, passiivse õppe puhul aga teeb suurema osa tööst ära juhendaja ning õpilaste ülesanne on vaid teadmiste haaramine.
. Konstruktivism õpikäsitus, mis rõhutab, et õpilased konstrueerivad, on aktiivõppe alus.
Dialoog instruktori ja õpilase vahel julgustatakse sageli aktiivse õppimise ajal.
Selle tagasisideahela kaudu saab määrata nii juhendaja kui ka õpilase õppimise taseme.
Lisaks julgustab see õpilaste kaasamist ja tähelepanu, tekitades arutelusid ja soodustades nende kasvu kriitiline mõtlemine.
Passiivse õppimise puhul on õppijate ainus roll olla passiivne vastuvõtja.
Õpetajat vaadeldakse kui passiivse õppimise asjatundjat ja eeldatakse, et õpetaja esmaseks kohustuseks on teadmiste edastamine.
Levinumad passiivse õppimise tehnikad on loengu pidamine, vahetu õpetamine, jutustamine ja võrdluste kasutamine.
Teine passiivse õppimise levinud tagajärg on õppeaine teadmiste puudumine.
Võtme tagasivõtmine
- Aktiivõpe kaasab õpilasi õppimisse, edendades kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskusi, passiivne õppimine aga hõlmab info saamist ilma aktiivse osaluseta.
- Aktiivne õppimine aitab paremini säilitada ja mõista materjali kui passiivne õppimine.
- Aktiivõppe näideteks on rühmaarutelud, projektid ja praktilised tegevused, passiivne õppimine aga loenguid ja lugemisülesandeid.
Aktiivne vs passiivne õppimine
Kui inimene osaleb aktiivselt tegevuses või katses või arutelus millegi õppimiseks, nimetatakse seda aktiivseks õppimiseks. Passiivne õppimine toimub siis, kui inimene jätab talle antud teabe pähe ja sisestab seda praktilistesse tegevustesse sekkumata.
Võrdlustabel
| Võrdlusparameetrid | Aktiivne õppimine | Passiivne õppimine |
|---|---|---|
| Õpilaste kaasamine | suur | Väga vähem |
| Õppimine | Õpilaskeskne | Õpetajakeskne |
| Vastutus looduse ees | Õpilane ja õpetaja | Ainult õpetaja |
| Õpetaja roll | Koolitaja | Diktaator/meister |
| Eelis | Sage tagasiside | Esitatakse rohkem teavet |
Mis on Aktiivne õppimine?
Aktiivõpe on selline õppimine, mis eeldab aktiivset suhtlemist õpetaja ja õpilaste vahel.
See ei keskendu klassiruumis õpetamisele, vaid pigem interaktiivsetele õppesessioonidele ja nõuab õpilase täielikku osalemist.
Konstruktivismi õpikäsitus, mis rõhutab, et õpilased konstrueerivad, on aktiivõppe alus.
Pikenenud tähelepanuvõime tõttu, mis hoiab mõistuse aktiivõppe ajal täielikult sees, ei pruugi õppijal kergesti igav hakata.
Seetõttu viitab aktiivõpe mis tahes taktikale, mis stimuleerib tegevusi, sealhulgas õppijate iseseisvat ülesannete täitmist ja oma tegemiste reflekteerimist.
Aktiivõpe hõlmab enamat kui lihtsalt loengute kuulamist, seega peaksid õpilased lugema, kirjutama, suhtlema, arutlema ja osalema probleemide lahendamise tegevustes.
Õppimisprotsessi käsitletakse kui konflikti erinevate ideede vahel ja just nende ideede lõimimine loob uusi teadmisi.
Aktiivõppe ajal julgustatakse sageli dialoogi juhendaja ja õpilase vahel. Selle tagasisideahela kaudu saab määrata nii juhendaja kui ka õpilase õppimise taseme.
Lisaks julgustab see õpilaste kaasamist ja tähelepanu, tekitades arutelu ja soodustades kriitilise mõtlemise kasvu.
Mis on Passiivne õppimine?
Passiivse õppimisena tuntud õppemeetod hõlmab õpetaja või juhendaja aktiivset osalemist õpetamisprotsessis. Passiivse õppimise puhul on õppijate ainus roll olla passiivne vastuvõtja.
Õpetajat vaadeldakse kui passiivse õppimise asjatundjat ja eeldatakse, et õpetaja esmaseks kohustuseks on teadmiste edastamine.
Teisest küljest on õpilase roll see teave vastu võtta, käitudes passiivselt, aktsepteerides seda, mida õpetatakse, mitte seadma seda kahtluse alla.
Levinumad passiivse õppimise tehnikad on loengu pidamine, vahetu õpetamine, jutustamine ja võrdluste kasutamine.
Passiivne õpe võimaldab kiiresti esitada mitmekesist teavet ja teadmisi.
See annab õpetajale suurema kontrolli klassiruumi keskkonna üle, korraldades ja parandades samal ajal sisu esitamist.
Loengud seevastu on üsna igavad. Õpilased võivad kaotada huvi ja entusiasmi õppimise vastu. Teine passiivse õppimise levinud tagajärg on õppeaine teadmiste puudumine.
Tagasisidet on vähe ja võimalusi hinnata, kui palju imendub.
Õpilased on mõnikord kõhklevad küsimuste esitamisel ja arusaamatuste parandamisel.
Peamised erinevused aktiivse ja passiivse õppimise vahel
- Aktiivõppes on õpilaste kaasatus kõrge, kuna see toimub õpetaja ja õpilase koostöös, kuid passiivses õppes on õpilaste kaasatus vähene või puudub üldse.
- Aktiivõpe on õpilasekeskne, passiivne õpe aga õpetajakeskne
- Aktiivõppes võtavad õpetaja ja õpilane võrdse vastutuse, seevastu vastutab ainult õpetaja.
- Õpetaja roll on aktiivõppes soodustaja ning passiivse õppimise puhul toimib õpetaja diktaatorina.
- Aktiivõpe soodustab kaasamist, vestlust ja regulaarset tagasisidet, soodustades samal ajal kriitilist mõtlemist. Passiivne õppimine võimaldab esitada rohkem teavet, annab juhendajale parema kontrolli ja võimaldab materjali struktureeritud esitlemist.
- https://link.springer.com/article/10.1023/B:AHSE.0000012213.62043.45
- https://link.springer.com/article/10.1007/s10339-004-0027-x
Viimati värskendatud: 25. novembril 2023
Olen selle blogipostituse kirjutamisega nii palju vaeva näinud, et teile väärtust pakkuda. See on mulle väga kasulik, kui kaalute selle jagamist sotsiaalmeedias või oma sõprade/perega. JAGAMINE ON ♥️
Emma Smithil on Irvine Valley College'is magistrikraad inglise keeles. Ta on olnud ajakirjanik alates 2002. aastast, kirjutades artikleid inglise keele, spordi ja õiguse teemadel. Loe tema kohta minu kohta rohkem bio-leht.
