Tahke vs vedelik: erinevus ja võrdlus

Tavaliselt räägitakse asjast, aga tänane arutelu käib riigiasja üle sisuliselt tahke ja vedel. Üldiselt on ainel kolm erinevat olekut: tahke, vedel ja gaasiline.

Kuid kui me läheme aine olekute konteksti sügavamale, on ainel 4 olekut: tahke, vedel, gaas ja plasma. Ilma aine olekuteta on meie elu poolik.

Võtme tagasivõtmine

1. Tahketel ainetel on kindel kuju ja maht ning neid ei saa kokku suruda, samas kui vedelikud võtavad oma anuma kuju ja neil on kindel maht.
2. Tahketel ainetel on tugevad molekulidevahelised jõud ning neid iseloomustab nende jäikus ja tihedus, vedelikel aga nõrgemad molekulidevahelised jõud ning neid iseloomustab viskoossus ja voolavus.
3. Tahketel ainetel on kõrgem sulamistemperatuur kui vedelikel ja need võivad esineda erinevates kristallstruktuurides. Võrdluseks, vedelikel on madalam sulamistemperatuur ja need võivad esineda erinevates aine olekutes.

Tahke vs vedelik

Tahke aine ja vedeliku erinevus seisneb selles, et tahkel ainel on kindel kuju ja vedelikul pole kuju, samas kui tahke aine on jäik ja vedelik kipub voolama. Tahke aine on kokkusurumatu, samas kui vedelik on kokkusurutav.

Eriti kui me räägime tahketest ainetest ja vedelikest, siis ei saa nad mõlemad üksteiseta elada, sest enne millegi tahkeks muutmist või vormimist kuumutatakse seda esialgu vedelas olekus ja mis tahes vedelas olekus hoidmiseks vajame abi tahke olek.

Võrdlustabel

Võrdlusparameetrid	Tahke	Vedelik
kuju	Tahkis olekus on kindla kujuga.	Vedelal olekul ei ole kindlat kuju.
maht	Tahkis olekus on kindla ruumalaga.	Vedelas olekus on tahke olekuga võrreldes väiksem maht.
Molekulidevaheline ruum	Tahkete olekute vahel puudub molekulidevaheline ruum.	Molekulidevaheline ruum on vedela oleku vahel mõnevõrra olemas.
Kokkusurumine	Tahkis olek on kokkusurumatu.	Vedelat olekut saab kokku suruda.
Sundida of Atraktsioon	Tahkismolekulidel on suur külgetõmbejõud.	Vedelas olekus molekulidel on suhteliselt väiksem külgetõmbejõud.
Voolavus	Tahkis olekus sellist voolavuse tunnust ei ole.	Vedelas olekus voolavus töötab kõrgemalt tasemelt madalamale.
FUNKTSIOONID	Tahkis olekus on tugeva plastsuse, elastsuse, sitkuse ja painduvuse omadused.	Tahke oleku saab muuta vedelaks, kuumutades tahke oleku materjali. Nt vaha sulamine. (igat tahket ainet ei saa vedelaks muuta, vaid väheseid saab muuta)
Vormi muutmine	Vedelas olekus saab vedelas olekus materjali külmutades muuta tahkeks. Näiteks veest saab teha jääkuubikuid.	Tahke oleku kineetiline energia on madal.
Difusioonikiirus	Tahke oleku difusioonikiirus on aine vedela olekuga võrreldes väga madal.	Vedela oleku difusioonikiirus on aine tahke olekuga võrreldes väga kõrge.
Kineetiline energia	Tahke oleku kineetiline energia on madal.	Vedela oleku kineetiline energia on keskmine.

Mis on Solid?

Üldjuhul on tahkis olek matt-kroba olek, mis on vastupidav mis tahes muutustele ning millel on kindel kuju ja maht, mille aatomid on tugevalt kokku seotud ja kokkusurumatud.

Kuid aine tahket olekut saab muuta ainult siis, kui need on purunenud või teatud jõuga tükkideks lõigatud.

Aine tahket olekut on erinevat tüüpi, näiteks keraamika, metallid, mineraalid, orgaanilised tahked ained, metsas, nanomaterjalid, pooljuhid, komposiitmaterjalid ja biomaterjalid.

Füüsilise tugevusega aine tahkes olekus on painduv, elastne, tugev ja sitke, teatud tüüpi painduvusega.

Isegi tahkis olekus omab selliseid omadusi nagu termiline, optiline, optoelektriline, elektriline ja elektromehaaniline.

Tahkete ainete näited on:

1. Telliskivi
2. Münt
3. Raudlatt
4. Ehitus
5. mobiilne
6. maja
7. Pliiats
8. kustutuskumm
9. Uks
10. Kingad
11. kott
12. Riided jne.

Tahke aine 3 põhiomadust on -

1. Aine tahke olekus on määratud omama kindlat kuju.
2. Aine tahke olekus on määratud omama kindlat mahtu.
3. Tahkisosakesi saab liigutada vastavalt nende fikseeritud telgedele.

Mis on vedelik?

Üldises mõttes on vedel olek aine olek, millel on kindel ruumala, kuid millel puudub kindel kuju ja mille aatomid on omavahel tihedalt seotud, kuid ajutiselt ning kokkusurutavad ja ilma igasuguste muutusteta.

Aine vedela oleku tihedus on konstantne.

Aine vedelat olekut kasutatakse lahustina paljude teiste tahkete ainete ja vedelike lahustamiseks. Määrdeained, nagu õlid, mõõdavad temperatuuriga seotud termineid, nagu gravitatsioon, õhurõhk jne.

Vedelike näideteks on:

1. Mesi
2. Vesi
3. Vein
4. Veri
5. Õli
6. Milk
7. Atsetoon
8. Alkohol
9. Vihm jne.

Vedeliku kolm põhiomadust on:

1. Aine vedelal olekul ei ole määratud kindlat kuju.
2. Aine vedelal olekul on ette nähtud kindel ruumala.
3. Vedelas olekus olevad osakesed võivad vabalt üle liikuda, kuid tõmbuvad kuidagi üksteise poole.

Peamised erinevused tahke ja vedeliku vahel

1. Tahkel olekul on kindel maht ja kuju, vedelal olekul on aga ainult kindel maht, kuid kindlat kuju pole.
2. Tahkel olekul on oma kuju, vedel olek aga kohandab mahuti või muu tahke oleku kuju, kuhu see valatakse.
3. Tahke oleku aatomside on püsivalt tugev, vedela oleku aatomside on aga ajutiselt tugev.
4. Aine tahke olek on elastsem, kõvem, tugevam, sitkem ja paindlikum kui aine vedel olek.
5. Tahke oleku tihedus on rohkem võrreldes vedela olekuga.
6. Aine tahket olekut ei saa kokku suruda, samas kui aine vedelat olekut saab kokku suruda.

Viimati värskendatud: 11. juunil 2023